Neljapäeval, 15. jaanuaril toimus Jõgevamaa gümnaasiumis maakonna noortele infopäev “Vaade tulevikku”. Edasiõppimisvõimalusi tutvustav ettevõtmine korraldati teist korda. Möödunud aastaga võrreldes oli end tutvustanud õppeasutusi veidi rohkem ning noored said praktilisi kogemusi enam kui 20 töötoas.
Jõgevamaa gümnaasiumi õppejuhi Anti Alasi sõnul oli sel aastal infopäevale registreerunud 240 õpilast, neist 180 võõrustajakoolist. Huvilisi tuli ka Põltsamaa ametikoolist ja ühisgümnaasiumist, Mustvee gümnaasiumist ja Palamuse gümnaasiumist. Infopäeval osales neidki, kel kool juba läbi, kuid kes on jätkuvalt edasiõppimisvõimalustest huvitatud.
“Reklaamisimegi üritust kogukonnale laiemalt ja andsime teada, et oodatud on needki, kellel kool juba varem lõpetatud,” märkis õppejuht. “Eesti suuremate kõrgkoolide ja kohalike kutseõppeasutuste esindused olid kohal, neid oli kokku 14. Osalesid ka kõrgharidust vahendavad organisatsioonid ning anti infot välismaal õppimisest,” lisas ta.
Noortele appi
Vajadus infopäeva järele tekkis pisut enam kui aasta eest. Maavalitsus pakkus välja, et maakonnas võiks toimuda karjääripäev. Mullusele infopäevale andsid osalejad positiivse hinnangu, mis andis kinnitust, et noored on sellisest üritusest huvitatud. Edasise osas plaanitakse teha koostööd nii Põltsamaa kui Palamuse gümnaasiumiga. Kui neile peaks sobima, siis võib infopäev toimuda kordamööda maakonna erinevates koolides.
Maakonna noortele korraldatakse infopäeva selleks, et edasiste valikute tegemine neile kergem oleks. Anti Alasi kinnitusel on kogu maakonna tarvis korraldatavad edasiõppimist tutvustavad teabepäevad mõttekad. Õpilased saavad vajaliku info kätte ning võivad osaleda põnevates töötubades. Õppejuhi sõnul on oluline, et noored teeksid teadlikke valikuid. Paljud gümnaasiumisse tulevad noored ei mõtle selle, mida nad tahavad edasi õppida. Nii mõnigi ei tea seda ka pärast kooli lõppu. Kuid nüüd on õpilastel võimalik kolme aasta vältel infopäevadel osaleda, saada uusi ideid ning teha edasise osas läbimõeldud ja kaalutletud valikud.
Igaühele oma
Infopäeval osalenud Jõgevamaa gümnaasiumi õpilane Sigrid kinnitas, et sai teada uut ja huvitavat Eestis õppimise kohta. “Samuti jagus ka rohkelt infot välismaal õppimise võimalustest. Infopäevale tulin plaaniga tutvuda välismaal ning Tartu ülikoolis õppimise võimalustega, kuid vaatamata ei jäänud ka teised Eesti ülikoolid. Praeguseks on minu siht minna õppima Suurbritanniasse, kuid kui midagi peaks vahele tulema, siis on järgmine valik Tartu ülikool, kas sotsiaaltöö või majandus,” rääkis Sigrid.
Ta lisas, et sai oma plaanidele kinnitust juba päeva alguses toimunud Toomas Laigu koolitusel, kus innustati noori olema iseenda peremees. “Välismaal õppimisega seotud müüdid purustas ka Bellnori õpituba, mis andis veel enam julgust ja indu pingutada, et heade õpitulemustega tunnustatud koolidesse pääseda,” märkis Sigrid, kes osales infopäeval ka mullu. “Siis oli teistmoodi töötubade valik. Sel aastal oli valik laiem,” lisas ta.
Olulised oskused
Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets kutsus noori üles mõtlema, miks nad õpivad ning millele tasuks gümnaasiumis ja kutsekoolis õppides tähelepanu pöörata, et olla tulevikus edukas. Koolides ei peaks olema kõige tähtsam akadeemiliste tulemuste veatu taasesitamine, vaid olulisemad on noore enda oskused ja pädevused ning see, millega ta tegeleda soovib.
Sageli kiputakse valikuid tegema selle põhjal, kas eriala õppimiseks vajalik lävend on täidetud. Loomulikult on see üks edasiõppimise kriteerium, ent õpilane peab tegema teadliku valiku. Kerget valdkonda ei ole, ka sotsiaal- ja humanitaaralal – tuleb õppida ja pingutada, sest esmatähtis on ikka see, mida hiljem oma teadmistega peale hakata.
Enne töötubadesse minekut rääkis koolitaja Toomas Laigu noortele, et oma soove ja mõtteid saab juhtida siis, kui julgetakse ise valikuid teha. Kõige tähtsam pole mitte see, mida vanemad või sõbrad tahavad, vaid see, mis toob endal naeratuse näole. Tema soovitusel peaksid noored olema julged, reisima, katsetama ning mitte kartma ebaõnnestumisi. Iga läbikukkumine on võit enda jaoks – avastad endas midagi uut, ja kui veab, õpid ka oma vigadest. Kindlasti ei tohi loobuda unistamast, sest hulljulged ja pöörased soovid, mille teised välja naeravad, viivadki edasi. Laigu tõi näite oma elust, kuidas ta ema õhutamisel Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetas, et ikka hea paber saada. Kuid tegelik eneseleidmine tuli alles Indias reisides. Nüüd on noormees õnnelik, et õppis ennast tundma ning julges teoks teha unistuse avada taimetoidukohvik.
Toomase seltsis saadi rohkem teada ka Google’i kasutamise võimalustest ning proovida virgutavaid ja vaimu värskendavaid joogaharjutusi.
Tuleb proovida
Üks populaarsemaid töötubasid oli kindlasti Tartu kutsehariduskeskuse oma, kus õpetati moekaid patsisoenguid tegema. Seda tööd õpetas Jõgevamaa gümnaasiumi vilistlane Arles Karv koos kursuseõe Karoliniga.
“Sellel aastal punus patsi ka üks noormees, Kristjan, kes tööga väga hästi hakkama sai. Enda sõnul ei olnud ta enne punutisi teinud. Eks patside punumine tahabki rohket ja pidevat harjutamist, et näpud korralikult liikuma saaksid,” rääkis Arles.
Põnev ja nii mõnelegi hirmutav oli Tartu tervishoiu kõrgkooli veregrupi määramise töötuba. Seal oli tarvis omada ka lapsevanema kirjalikku luba verega töötamiseks. Uudishimust otsustasin ka ise proovida, kuidas verevõtmine käib. Juba ruumis leviv haiglalõhn pani südame kiiremini põksuma ning peopesad muutusid niiskeks. Õendustudengite Aada ja Liisa julgustavad sõnad ning muhe huumor aitasid rahuneda. Tuli käed desinfitseerida, kummikindad kätte tõmmata, ühekordne nõel õigesti avada, keerata ja siis tõmmata. Paarilise sõrmeots antiseptikuga puhtaks ja – krõpsiti, verepiisk väljas! Veel natuke mudimist, kolm veretilka alustassile, antikehadega reagent peale ning põnevusega ootama, mis sealt tuleb.
Tunnistan, et teiselt verd võtta on oluliselt lihtsam, kui ise patsiendi rollis olla. Meditsiinihuvilised said veel proovida esmaabi andmist, elustamist ning haavade sidumist.
Maastikuehituse alaseid teadmisi jagas Luua metsanduskooli esindus, Põltsamaa ametikooli juhendamisel prooviti fruktodisaini ning tutvuti elektroonikaga.
Tallinna ülikooli toas oli võimalik kuulata Andres Jõesaare vahendusel ristmeedia põnevatest võimalustest ning Arko Oleski selgitusi kommunikatsioonist.
Ingrid Stamm ja Hele Kull Jõgevamaa Rajaleidja keskusest mängisid noortega ettevõtlusmängu. Lõpuks lõid osalejad väikeettevõtte. Räägiti ka karjääri planeerimisest.
Tartu kunstikooli töötoas paelus šabloontrükk. IT ja ettevõtluse teemadel arutles noortega programmeerija ja ärimees Andrei Korobeinik. Ta rääkis, et lahendusi tuleb luua oma valdkonnas. Veebipõhine ettevõtlus on hea, sest kohe on teada, kas idee toimib. Vahel tuleb enne õige äriidee leidmist mitukümmend korda katsetada.
Õppimisvõimalusi Eestis ja välismaal tutvustasid Tartu ülikool, Tallinna ülikool, Tallinna tehnikaülikool, maaülikool, kunstiakadeemia, Tartu tervishoiu kõrgkool, Tartu kutsehariduskeskus, Põltsamaa ametikool, Luua metsanduskool, Tartu kunstikool. Kõrgharidusest välismaal sai rohkem infot Dream Foundationilt ja Bellnorilt. Osalesid ka töötukassa Jõgevamaa osakond ning haridus- ja teadusministeerium.
MARGE TASUR
