Valitud peatükke raamatust
i
(Järg 10. jaanuaril ilmunud osale)
Kui külaline oli lahkunud, küsisin Nurmekunnalt, mille üle nad nii südamest naersid. „Me ropendasime hiina keeles,” vastas Nurmekund.
Olgu lisatud, et Leo Leesment õppis omal ajal Eesti Vabariigi stipendiaadina Prantsusmaal, kus omandas hiina keele sel määral, et tema tõlkes on ilmunud 14. sajandi hiina autori teos “Õlimüüja ja Lillehaldjas” (Loomingu Raamatukogu 37, 1959) – teadaolevalt esimene hiina keelest eesti keelde tõlgitud kirjandusteos.
…
Sügisel 1991 alustas tööd Tartu ülikooli taasavatud usuteaduskond ning mina olin selle dekaan. Püüdsime võimaluste piires järgida vanu, sõjaeelseid õppekavasid, mis nägid ette piibli keelte, st heebrea ja vanakreeka keele õpetamist. Lisaks heebrea keelele õpetati fakultatiivse ainena teisi semiidi keeli.
…
Pent Nurmekund oli 1930. aastatel õppinud araabia keelt Müncheni ülikoolis silmapaistvate semitistide käe all; hiljem oli ta õpetanud seda Tartu ülikooli orientalistikakabinetis. 1990. aastate algul oli ta juba mõnda aega pensionär ning ka orietalistikakabinet oli sellisel kujul lakanud töötamast. Tegin dotsent P. Nurmekunnale ettepaneku tunnitasu eest õpetada usuteaduskonnas araabia keelt, millega ta meelsasti nõustus. Esimene tund toimus 14. septembril 1992 ning sellele oli registreerunud 52 osavõtjat. Nurmekunna muljed esimesest keeletunnist olid jahmatavad: ta arvas ust avades, et oli sattunud valesse kohta, ning ütles, et “nad rippusid isegi kroonlühtri küljes”. Tõsi, 40 kohaga auditoorium oli puupüsti täis ning üliõpilased istusid ka aknalaudadel ja vahekäikudes.
…
Kolmandaks keeletunniks oli osavõtjate arv kahanenud 29-le ning ligikaudu selliseks jäi see semestri lõpuni.
..
Pärsia keele tunnid algasid 7. veebruaril 1994. Esimeses tunnis oli seitse usuteaduskonna üliõpilast, viimases tunnis 23. mail viis üliõpilast.
1994. aasta sügisel araabia ja pärsia keele õpet enam ei toimunud. Juba varem oli Pent Nurmekund talviti kurtnud Tartu tänavate olukorra üle, ning 88 aastaseks saaval õppejõul oli lõpuks aeg aktiivsest tööst eemale jääda. Mitmest tollal Nurmekunna juures õppinust on saanud Tartu ülikooli õppejõud: nii usuteaduskonnas õppinud Amar Annusest, Urmas Nõmmikust, Marju Lepajõest, Kadri Metsmast ja Vallo Ehasalust kui ka klassikalistest filoloogidest Kaarina Reinust, Jaanika Pällist ja Ivo Voldist.
Pent Nurmekunna tegevusega ei lakanud araabia keele õpetamine usuteaduskonnas. 2001. aasta kevadest on peaaegu igal aastal käinud Tartus Helsingi ülikooli araabia keele õpetaja Faruk Abu-Chacra, kes 3-4 nädala vältel on korraldanud siin araabia keele intensiivkursusi.
Pent Nurmekunna paralleelmaailmad
KRISTIINA ROSS
Kristiina Ross (Kross, 1955) on keeleteadlane ja tõlkija, lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogina, filoloogiakandidaat (filosoofiadoktor), töötab Eesti Keele Instituudis. Koostanud heebrea keele õpiku (1985) ja heebrea luule antoloogia (1996), tõlkinud heebrea ja prantsuse keelest, saanud Eesti Vabariigi teaduspreemia (1996), Valgetähe teenetemärgi (2003) ja F. J. Wiedemanni keeleauhinna (2007).
Keemiahoones asunud orientalistikakabinet oli kummaline nähtus, mida 1970. aastate Tartu ülikoolis kõigi reeglite järgi poleks tohtinud olla. Või teisipidi arutades: võib-olla on just paratamatu, et vaimse surutise tingimustes seesugused õhuaugud tekivad, sest kuidagi peab ju hingama. Ülikoolis ja ülikooli ümbruses oli muidki ventiile, mille kaudu õhuvahetus muu maailmaga toimis, aga Nurmekunna kabinet oli neist kindlasti üks omapärasemaid.
Kui läksin 1973. aasta sügisel keemiahoonesse küsima, kas heebrea keelt saab õppida, selgus pikemata, et muidugi saab. Ehkki Pent Nurmekund ei ole vist kunagi kuulutanud, et ta heebrea keelt oskaks. Jidišit küll ja araabia keelt ka. Aga heebrea keel oli talle ilmselt nende kahe kaudu lihtsalt külge jäänud: ühest tähestik ja teisest semi keelte struktuur.
…
Esimene heebrea keele tund seisnes igatahes selles, et Nurmekund kirjutas tahvlile mingid märgid, mida üritasin püüdlikult kaustikusse järele teha, ja ütles, et järgmiseks tunniks tuleb see lause ära tõlkida. Läksin pärast tundi otse Toome raamatukokku, kus leidus üks tsaariajal välja antud heebrea-vene sõnaraamat, ja hakkasin pusima. Kõigepealt proovisin tähed selgeks saada, siis püüdsin mõistatada, kuidas sõnad tähtedest kokku on pandud, ja viimaks katsusin üles leida, mida nad tähendada võiksid. Ei mäleta, kui palju tunde ma esimesel korral selle sõnaraamatuga aega veetsin, aga järgmiseks nädalaks oli lahendus leitud ning võisin südilt veerida ja tõlkida: „Berešit bara elohim et ha-šamajim ve-et ha-arets”(Alguses lõi jumal taeva ja maa). Võidurõõmu vähendas natuke piinlikkus, et ma piibli esimest lauset kohe ära ei tundnud, vaid peaaegu lõpuni olin uurinud, mis iga sõna kohta kirjutatud.
Hiljem rääkis Pent Nurmekund, et sama meetodi järgi olevat tema kolmekümnendate alguses ülikooli ida keelte professori Alexander Bulmerincqi juures oma araabia keele õpinguid alustanud. Selle vahega, et esimeses tunnis oli auditoorium rahvast puupüsti täis olnud ja Bulmerincq oli terve tahvli täis kirjutanud. Järgmises tunnis oli ainsaks edasi õppida soovijaks olnud Nurmekund üksi, tõlge muidugi valmis ja araabia keele aabitsatõed selged.
i
OTT KURS
