Äsja avaldatud uuringu põhjal ei tule 41 protsenti Eesti tööinimestest oma palgaga välja või tuleb toime väga halvasti. Eesti kestmajäämiseks peab riiklike otsuste keskmes olema Eesti inimene ja tema toimetulek.
Eesti senised majanduspoliitilised valikud on suuresti lähtunud parempoolsete seas levinud usust, et kõigepealt tuleb rikkaks saada, siis on võimalik hakata investeerima ka inimeste haridusse, tervisse ja toimetulekusse. Päriselus see paraku pikalt ei tööta, sest ilma inimvarasse investeerimata ei tule ka majanduskasvu.
Alampalk 800 euroni
Olukord, kus paljud täiskohaga tööl käivad inimesed ei tule oma palgaga toime ja peavad pere toitmiseks küsima riigilt või omavalitsustelt toetusi, ei ole aktsepteeritav. Järgmise nelja aasta jooksul on võimalik tõsta miinimumpalk 800 euroni, selleks tuleb aga alampalka igal aastal 20 protsendi võrra tõsta. Miinimumpalga tõusuga suureneb väiksema palgaga leibkondade ostujõud, see annab tõuke ka keskmise palga kasvuks ja vähendab suuri palgaerinevusi.
Et alampalga tõus oleks ettevõtjatele jõukohane, peab riik olema tööandjatele ja töövõtjatele aktiivseks partneriks ja sõlmima tööturu osapooltega tulupoliitilise kokkuleppe. Selles kokkuleppes võtab riik endale kohustuse toetada ettevõtjaid ettevõtluse arendamise programmide kaudu. Samuti peab riik panustama inimeste täiend- ja ümberõppesse.
Sotsiaaldemokraadid kavatsevad järgmise viie aasta jooksul suunata läbi töökassa töötajate täiendus- ja ümberõppesse 50 miljonit eurot. Eelkõige toetatakse sellega tasemeõppe õpingute lõpetamist, kutse omandamist, erialast täiendõpet ja baasoskuste, näiteks infotehnoloogia-alaste ja sotsiaalsete oskuste omandamist. Töötajate teadmiste ja oskuste parandamine on kindlaim viis, kuidas suunata Eesti majandust tervikuna targema töö ja suurema lisandväärtuse poole.
Majandust ergutaks ja suunaks selle “vereringesse” rohkem raha ettevõtte tulumaksusüsteemi muutmine. Kavandame jaotatava kasumi avansilist maksustamist, mis rakenduks alates ettevõtte kolmandast kasumlikust aastast ning juhul, kui omakapital ületab 30 000 eurot. Taolisel puhul maksustatakse ettevõtte iga-aastane kasum seitsmeprotsendise maksumääraga ning makstud tulumaks arvatakse hiljem maha kasumi jaotamisel tasutavast maksust.
Uutele ettevõtetele ja väikeettevõtetele säiliks senine maksusüsteem. Avansiline maksustamine motiveerib rahvusvahelisi korporatsioone jaotama oma kasumit Eestis, sest osa kasumi jaotamisel tekkivast maksust on juba tasutud.
Üürikorter kättesaadavaks
Eluaseme kättesaadavuse probleem puudutab peamiselt madalapalgalisi spetsialiste, tööturule sisenevaid noori ja ka eakaid, kellele käib turult korteri ostmine või üürimine tihti üle jõu. Väikelinna ei saagi tekkida ettevõtlust, kui ettevõttel pole võimalik sinna eluasemeprobleemide tõttu töötajaid tuua.
Majanduslikult võimekamates piirkondades piisab sellest, et riik garanteerib ettevõtete pikaajalise laenu või annab maad pikaajalise hoonestusõiguse alusel kasutusse. Vähem võimekates omavalitsustes on vajalik ka riigipoolne rahaline tugi.
Eesti majanduse “käimatõmbamiseks” ei saa me end vaeseks kulutada, aga kindlasti ei too edu ka püüd end rikkaks säästa. Eesti peab targalt oma inimvarasse investeerima, siis paraneb ka inimeste elukvaliteet.
i
SVEN MIKSER, SDE esimees
