Hoolimata maailmamajandust ja euroala kimbutavatest probleemidest ning keerulistest suhetest Venemaaga, on põhjanaabrite turg Eesti ettevõtjatele endiselt atraktiivne.
Eestlaste asutatud ettevõtete arv Soomes on viimase kolme aasta jooksul kahekordistunud, tänaseks on neid loodud ligikaudu 3500. Endiselt on kasvutendentsi näitamas ka soomlaste poolt Eestisse asutatavate äriühingute arv, ulatudes hetkel 4500 ettevõtteni. Eestlaste põhilised tegevusvaldkonnad Soomes on ehitus-, paigaldus-, iluteenindus-, teenindus- ja tervishoiusektoris.
Vaja soomekeelset kodulehte
Huvi Soome turu vastu väljendus ka septembri keskel toimunud Alihankinta messil Tamperes. Põhjamaade suurimal allhankemessil oli osalejaid 21 riigist ja seda külastas ühtekokku 17 000 inimest. Sellel aastal oli ka eesti eksponentide ja külastajate arv suurem kui möödunud aastal. Messil olid oma stendidega väljas 26 eesti ettevõtet, nendest ligi pooled olid esindatud EASi korraldatud Eesti ühisstendil. Lisaks väisasid messi äridelegatsioonid Lõuna-Eestist ja Harjumaalt.
Metalli-, masinaehitus-, plasti- ja elektroonikatööstusega seotud Eesti ettevõtetele on sarnased messid oluliseks kohtumispaigaks olemasolevate partneritega ning suurepäraseks uute kontaktide loomise võimaluseks.
Ettevõtted, kes soovivad Soome turule siseneda, peaksid esmajärjekorras kriitilise pilguga üle vaatama ettevõtte kodulehe, seda nii tehnilisest kui ka sisulisest küljest. Kui firma tooted ja teenused on suunatud lõpptarbijale Soomes, siis on kindlasti vajalik soomekeelne koduleht.
Soome ettevõtted tunnevad suurt huvi ka ettevõtte referentside vastu. Tuntud Soome või rahvusvaheliste ettevõtetega koostöö väljatoomine äratab usaldust, kinnitab tootmise vastavust standarditele ja kvaliteedinõuetele.
Korralik ettevalmistus müügitööks
Vähem tähtis ei ole ka ettevalmistus müügitööks. Korrektne müügikiri ja hea suuline müügipresentatsioon toovad selgelt välja müügiargumendid, ettevõtte eripära ning eelised võrreldes konkurentidega. Sõltumata heast ja kvaliteetsest tootest või teenusest, võib kentsakas lauseehitus või vale terminoloogiakasutus müügitöö tulemust negatiivselt mõjutada. Seega ei tohi unustada korrektset keelekasutust ja vajadusel emakeelekõneleja kaasamist.
Eesti ettevõtete praeguses praktikas on levinud soomlasest müügiesindaja värbamine, sest see aitab luua usaldust. Kohaliku müügimehe lisaplussiks on kontaktvõrgustik ja oskus turustada toodet eri kliendisegmentidele kohalikul turul.
Sõltuvalt tegevusalast, võib esimesest kohtumisest, kontaktist kuni lepingute sõlmimiseni või tootmise alustamiseni minna kuni paar aastat. Seega tuleb varuda kannatust.
Ettevõtted otsivad Soomest ka edasimüüjaid, maaletoojaid ning koostööpartnereid. EASi ekspordinõunik saab aidata potentsiaalsete koostööpartnerite ja kontaktide nimekirja koostamisel, samas tasub ka endal aktiivne olla. Koostööpartnerid võib leida nii tasuta kui tasuliste andmebaaside kaudu, erialaliitude kodulehtedelt leiab vastava ala liikmete nimekirju ja kasulikku valdkonda puudutavat teavet. Ettevõtted, kes soovivad osaleda Soome riigihankekonkurssidel, leiavad infot avalike hangete kohta infosüsteemist www.hilma.fi.
i
Pange suurt rõhku kvaliteedile
Kuigi Euroopa Liitu kuulumine kõrvaldab riikidevaheliselt äritegevuselt otsesed takistused ja äri tegemist naaberriigis lihtsustab ka keeleline ja kultuuriline sarnasus, puutume siiski kokku mitmete probleemidega.
Eestit tuntakse endiselt kui odava kuvandi maad. Seetõttu on ettevõtetel keeruline väljaarenenud turul oma toodetele vaba nišši leida. Paljud Soome ettevõtted on eestlastega aastate jooksul äri ajanud ja kui eelnevad kogemused on negatiivsed, siis on uutel tulijatel turule sisenemine raskendatud. Tuleb ka meelest pidada, et soomlasest kliendile ei ole primaarne odavam hind, rõhku pannakse ka kvaliteedile, tarnetäpsusele ja teenindusele. Soomlased on harjunud protsesse pikalt ette planeerima ja ei ole valmis tegema kiireid muudatusi. Nad on lojaalsed olemasolevatele äripartneritele. Isegi paremat hinda ja tingimusi pakkudes peab neile pikalt oma eeliseid tõestama, et nad nõustuksid koostööpartnerit vahetama.
Soome tööstuse ümberkorraldamise vajadusele ja konkurentsivõime langusele vaatamata ei peaks Soome turgu maha kandma, vaid jätkama koostöövõimaluste otsimisega. Traditsioonilistest sektoritest võiks Eesti ettevõtetele Soomes enim huvi pakkuda mööblitööstus, sisustustooted, tervisetehnoloogia, masinaehitus- ja metallisektor. Tulevikualad Soomes on targad tehnoloogiad keskkonna ja energeetika valdkonnas ning teenused eakatele inimestele. Soomlased ise peavad perspektiivseks veel cleantech– ja biotehnoloogiate arendamist.
i
IRENE SURVA-LEHTONEN, EASi ekspordinõunik Soomes
