Homme on toomapäev. Ennevanasti, kui meie maarahvas oma elu rohkem kiriku- ja rahvakalendri järgi seadis, tehti sel puhul majapidamises suurpuhastust. Isegi korstnate-truupide lõõrid roogiti teinekord just jõulude eel tahmast tühjaks. Vaevalt et meieaegsed ahjude-pliitide-kaminate omanikud selle töö nii viimase minuti peale jätavad, aga ilmselgelt askeldatakse täna-homme kodudes selle nimel, et iga kaugemgi kapitagune ja kõrgemgi riiuliserv puhtusest klantsiks.
Kui veel saunaski käia, korralikult leili võtta ja ennast küürida, siis võiks ju pühadeks valmis olla… aga hing, kuidas sellega? Kas oleme unustanud lõppeva aasta halva, rookinud südamest kurjad mõtted, peletanud stressi, teinud mõne heateo?
Tahma tõrjumisega oma hingestki peame hakkama saama, võetagu selleks ette pikem jalutuskäik või aetagu parima sõbraga küünlavalgel avameelselt juttu, ligimesele rõõmu teha, talle toeks ja abiks olla saab aga ju igal sammul! Alustagem sellest, et küsime üksi elavalt memmelt või taadilt, kas tal ehk kaugemast ja suuremast poest midagi tarvis pole. Või tahaks ta teie pere autoga jõululaupäeval kirikusse jumalasõna kuulama või kalmuaeda küünlaid süütama pääseda? Võimalusi oma hinge puhtamaks ja meelt rõõmsamaks saada on lõpmata palju!
