Et rõõm valgusest saaks suurem

Käes  on aasta pimedaim aeg. See andis Jõgeva muusikakooli perele põhjuse pidada pimedate päevade pidu, millest said kultuurikeskuse saalis osa nii lapsevanemad kui ka muu linnarahvas.

Jõulude eel on Jõgeva muusikakooli põhi- ja huviõppe lapsed juba aastaid ühise kontserdi andnud. Et nii lastel kui ka publikul huvitavam oleks, kasvatati kontserdist möödunud aastal välja kontsertlavastus ning sama joont jätkati tänavugi. Nagu mullugi, kuulus muusikakooli kontsertlavastus Jõgeva linna teise advendipühapäeva programmi: kui linna jõulukuusel teine küünal süüdatud, võisid kõik kultuurikeskusesse pimedate päevade peole minna.

Lavastaja Airi Rütter oli jaganud peo neljaks pildiks, mis kandsid pealkirja “Pimedus”, “Talv”, “Päkapikk” ja “Jõulud”, ning mahutanud muusikakooli väiksemate ja suuremate lauljate, pillimängijate ja tantsijate selgeks õpitud numbrid nende teemade alla kenasti ära. Pilte aitasid tervikuks siduda Pimeduse, Talve ja Päkapiku esitatud vahetekstid. Ning viimases pildis saabus jõuluvana, kes lapsi ja õpetajaid kena kontserdi eest (seda olevat ta oma kultuurikeskuse teisel korrusel asuvast toast kuulanud) kingitustega tänas.

Laval oli 160 last

“Spetsiaalselt selle peo jaoks meie lapsed tegelikult midagi selgeks ei õppinud, küll aga arvestasid õpetajad juba sügisel õpilastele esimese poolaasta repertuaari valides, et selle hulgas oleks ka laule, pillilugusid ja tantse, mis võiksid jõulueelsesse kontsertlavastusse sobida,” ütles muusikakooli direktor Merike Katt.

Tema sõnul lõid kontsertlavastuses kaasa muusikakooli mudilas- ja lastekoor, Eha Niglase ja Karin Luige väikesed laululapsed, flöödi-, klarneti- ja viiuliansamblid, klaveriduo Getter Kiissel ja Berthold Perm, akordioniansambel Vennaksed, viiulisolist Kadi-Liis Viiar, rahvapilliansamblid Tuustar ja Nöpsid ning huviõppeosakonna tantsurühmad. Ühtekokku käis publiku ees umbes 160 last. Sellist suurt ja eri aegadel tundides käivat seltskonda oli ühisteks proovideks keeruline kokku saada.

“Proove tehti enamasti väiksemate rühmade kaupa ja siis, kui kultuurikeskuses juhtus vaba saaliaega olema,” ütles Merike Katt. “Etenduse päeval tulime ka poolteist tundi varem kohale: siis jõudsime veel natuke liikumisproove teha.”

Tants küünalde keskel

Kultuurikeskuses on muusikakool oma jõulukontserte ja kontsertetendusi korraldanud sellepärast, et kooli enda saal on selleks liiga väike. Huviõppeosakonna tantsurühmade jaoks on kultuurikeskuse saal kodune paik, sest seal toimuvad ka nende treeningutunnid. Tõsi, kontsertetenduse ajal sattusid nad siiski pisut harjumatusse situatsiooni, sest tantsida tuli neil põlevate küünalde keskel. Aga nad said sellega hakkama.

Lauljatel ja pilliõpilastel tuli aga kõigepealt ruumiga kohaneda. Merike Kati sõnul on pillimängija jaoks see, millise akustikaga ruumis tal esineda tuleb ja kas kontsertmeister paikneb temast tavapärasel kaugusel, üsna olulise tähtsusega.

“Kontsertetendusel saame ühendada meeldiva kasulikuga,” ütles direktor. “Lapsed saavad osaleda vahvas ettevõtmises ning rõõmustada oma vanemaid ja muud publikut, samal ajal saavad nad aga ka esinemispraktikat. Erialaõpetaja võib pilliõpilasele etendusel ülesastumise eest hindegi panna.”

“Jõulud on valgusepüha,” ütles muusikakooli jõuluetenduses lavataguse häälena kaasa teinud Pimedus. “Ma tean, et mina, Pimedus, pean valguse ees taganema. Aga kui pimedust ei oleks, siis ei oskaks te ju valgusest rõõmu tunda. Seepärast — las kestab veel pimeduse aeg, et rõõm valgusest saaks suurem.”

Seda tasuks meil kõigil meeles pidada.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus