Piiskop kuulutas Eestile jõulurahu

“Jõuluaja märksõnadeks on rahu, rõõm, perekond, kodu, vaikus, mõtisklus, endasse süüvimine ja teistele üllatuse valmistamine,” sõnas piiskop oma jõulurahuläkituses. “Kõik me vajame üksteisemõistmist, kaaslase mõtete austamist. Vajame kellegi toetavat kätt ja julgustavat sõna. Igatseme valgust, mis teeb nähtavaks meie eesmärgi ja valitud sihi. Pühade ajal ja aastalõpu päevadel tahame olla vabad murest ja rahutusest.”

See soov ei pruugi piiskopi sõnul siiski täituda, sest maailm meie ümber muutub kiiresti ja meie arusaamine maailmast koos sellega. Ärevad teated sõjast, terrorismist, mitmetest maailma pingekolletest külvavad hirmu ja segavad inimeste harmoonilist elu.

“Vajame turvatunnet, et meiegi ei satuks katastroofi mõjupiirkonda ega kriisiolukorda,” sõnas Einar Soone.

Ka riigikogu esimees Eiki Nestor viitas ärevale ajale ning sellele, et oleme lõppeval aastal mõelnud tavalisest enam oma riigi turvalisuse ja püsimise peale.

“Me võime end siiski kindla ja tugevana tunda, sest meil on sõbrad, kes meid vajaduse korral toetavad, ja me ise saame liitlastena teistele abiks olla,” ütles Eiki Nestor.

Ta soovitas läheneval jõulunädalal kiired asjatoimetused kõrvale heita, aja n-ö maha võtta ja oma lähedastele mõelda.

“Ning kui kellelgi veel jõuluvanale kiri kirjutamata on, siis paluge talt lund,” lisas riigikogu esimees naljatamisi.

Jõgeva linnapea Aare Olgogi kõneles oma sõnavõtus kirja kirjutamisest. Täpsemalt kutsus ta kõiki üles lähedastele, sõpradele ja tuttavatele käsitsi kirjutatud postkaarte ja kirju saatma.

“Tänapäeva e-ajastul on paberkandjal pühadesoovidel eriline väärtus,” ütles linnapea. “Käsitsi jõululäkitust kirjutades kulutab inimene rohkem aega, kui e-kaardi saatmise klõpsu tehes. Käsitsi kirjutatud jõulusoovid toovad enam esile nii saaja kui ka saatja isikupära. Traditsioonilises jõulukaardis on rohkem saatja hinge kui e-kaardis.”

Altid aitama

Jõgeva linnavolikogu esimees Margus Kask avaldas heameelt selle üle, et heategevus on ka eestlastele üha omasemaks saanud ning et sellega ei tegelda üksnes jõuluajal.

“Meie inimesed on olnud altid aitama Süüriat ja Ukrainat, aga ka oma kaasmaalasi. Rõõm on märkida, et hädasolijatele toiduabi pakkuv Toidupank tegutseb nüüdsest Jõgevalgi.”

Piiskopi jõulurahuläkituse said paberkandjal kaasa kõik kohal viibinud Riigikogu liikmed ja omavalitsusjuhid. Parlamendisaadikutest olid peale Eiki Nestori Jõgevale saabunud Marika Tuus-Laul, Igor Gräzin, Aivar Kokk, Kalmer Lain ja Jüri Morozov. Gräzin tõdes, et on jõulurahu kuulutamisel sõna võtnud juba õige mitmel aastal ning iga kord soovinud, et järgmine aasta oleks lõppevast parem.

“Aga iga kord olen pidanud aasta pärast tunnistama, et kõik läks jälle vanaviisi: ikka on miski viltu või valesti läinud,” sõnas Igor Gräzin. “Nüüd püüan oma soovi teisiti sõnastada. Leppigem kokku, et me kõik püüame tuleval aastal anda oma parima. Ka Jeesus Kristus ei hinnanud mitte niivõrd inimeste saavutusi, kuivõrd nende südamesoojust ja püüdu parema poole.”

Kauneid jõule pere ja lähedaste seltsis ning üksteisest hoolimist soovisid kokkutulnutele ka teised riigikogu liikmed.</span>

Jõgeval on üle-eestilist jõulurahu välja kuulutatud juba üheksal aastal. Senini on rahusoovi teeleläkitajaks olnud EELK peapiiskop Andres Põder. Tõsi, kolm aastat tagasi ta isiklikult kohale ei jõudnud, vaid laskis oma head soovid ette lugeda EELK Tartu praostil Joel Luhametsal. Umbes kolm nädalat tagasi, 24. novembril valiti uueks Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopiks Urmas Viilma, kes pühitsetakse ametisse tuleva aasta 2. veebruaril. Jõgeval käis aga jõulurahu kuulutamas piiskop Einar Soone.

Helgeim aeg

“See on väga tore, et Eesti eri paikades tulevad inimesed advendipühapäevadel kokku, et ühiselt järjekordne küünal süüdata,” ütles Einar Soone. “Tore on ka see, et Jõgeva on võtnud enda peale üle-eestilise jõulurahu kuulutamise korraldamise.”

Küsimusele, kas jõulurahusõnumisse on keeruline igal aastal uusi momente leida, vastas Einar Soone, et uudse otsimine pole selles kontekstis üldse oluline.

“Kirik tugineb paljus traditsioonidele ja traditsioonidel on oma väärtus,” ütles piiskop. “Ka jumalateenistus põhineb teatud tekstide kordumisel. Tuttava sõnastusega teksti kordamine on kui kohtumine tuttava inimesega.”

Jõulude aeg on ka päriselt tuttavate ja lähedastega kohtumise aeg.

“Mu norralastest sõbrad ütlevadki, et jõulud on vaatamata sellele, et väljas on pime, kõige helgem aeg, sest siis saadakse kokku, süüdatakse küünlad ja peetakse pikki südamlikke vestlusi. Valgel ajal on kõigil ju muudki teha,” sõnas piiskop. “Loodan, et ka meie suur pere saab jõulu teisel pühal ühise laua ümber kokku. Jõululaupäeval ja jõulu esimesel pühal on see kahjuks võimatu, sest siis on kirikuinimestel kõige kiirem tööaeg.”

Jõulurahu kuulutamisel musitseerisid Mariann Aunpuu ja Karli Rihma. Pärast seda, kui linnavolikogu esimees ja linnapea olid süüdanud linna jõulukuusel kolmanda advenditule ning piiskop ja riigikogu esimees läitnud suures laternas jõulurahutule, kogunes rahvas kultuurikeskuse saali Eesti Rahvusmeeskoori kontserti kuulama. Esitatud kava kandis pealkirja “Muusika Eestimaale” ja meeskoor kandis selle ette Igor Nikiforovi juhatusel.

Sel pühapäeval, 21. detsembril süüdatakse linna jõulukuusel neljas advendiküünal. Tulesüütamise tseremoonia algab kell 16, kell 14.30 algab aga kultuurikeskuses kontsert, millel esinevad Rakvere kammerkoor Solare ning kooristuudio So-La-Re mudilas-, laste- ja noortekoor.

Üle-eestilise jõulurahu väljakuulutamine

*Sündmust korraldatakse Jõgeval 2006. aastast alates ja see leiab aset ühel advendipühapäevadest.

*Aastatel 2006-2010 ja 2012-2014 kuulutas jõulurahu Jõgeval välja EELK peapiiskop Andres Põder, 2011. aastal luges peapiiskopi läkituse ette EELK Tartu praost Joel Luhamets.

*Tänavu kuulutas jõulurahu välja piiskop Einar Soone.

*Jõulurahu kuulutamisest on kutsutud osa saama kõik inimesed.

*Riigikogu liikmetele ja omavalitsusjuhtidele antakse jõulurahuläkitus kirjalikul kujul kaasa.

i

RIINA MÄGI