Detsember on Eesti ettevõtetele pühade tõttu edukas kuu. Jaekaubanduses toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid, majutusettevõtted täituvad puhkajatega ning sõnumite edastamiseks kasutatakse aktiivselt sideettevõtete teenuseid.
Jõulukaupade eksport kahekordistus
Statistikaameti andmetel eksporditi ja imporditi 2013. aastal jõulukaupu 2,5 miljoni euro eest. Võrreldes 2012. aastaga suurenes jõulukaupade eksport kaks korda ja import 1,4 korda.
Jõulukaupu imporditi 23 riigist. Kõige rohkem toodi Eestisse jõulukaupu Hiinast ja Hollandist (vastavalt 42 ja 11 protsenti jõulukaupade impordist). Eesti eksportis jõulukaupu 35 riiki, kõige rohkem Saksamaale ja Venemaale (vastavalt 44 ja 20 protsenti jõulukaupade ekspordist).
Jõulupuid imporditi Eestisse 2013. aasta viimases kvartalis enam kui 100 000 euro eest ning peamiselt Taanist (97 protsenti). Samal ajal eksporditi jõulupuid enam kui 700 000 euro eest ning peamisteks sihtriikideks olid Taani ja Suurbritannia. Eesti turul müüdavad ilutulestikutooted on enamasti pärit Hiinast (96 protsenti). 2013. aastal imporditi pürotehnilisi tooteid enam kui 1,2 miljoni euro eest, mis oli 1,6 korda rohkem kui aasta varem.
Detsembris jätab igaüks kauplustesse ligi 340 eurot
Detsembrit võib pidada jaekaupmeeste edukaimaks kuuks – jaemüük suureneb novembriga võrreldes püsivhindades keskmiselt viiendiku võrra. Selline tõus on tavapärane, sest jõulude ja aastavahetuse eel korraldatakse suurmüüke.
2013. aasta detsembris müüdi Eesti kauplustes kaupu 446 miljoni euro eest, seega jäi poodidesse iga elaniku kohta keskmiselt 338 eurot. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui novembris. Jaemüügi kasvust suurima osa ehk 66 protsenti andsid suured toidukauplused, nn super- ja hüpermarketid, kus on ülekaalus toiduained, joogod ja tubakatooted, kuid kus müüakse ka tööstuskaupu.
Nendes kauplustes kasvas jaemüük novembriga võrreldes 27 protsenti, mis näitab, et jõulukingitusi ostetakse ka neist poodidest, kus sooritatakse oma igapäevased toiduostud. Populaarseks osutusid detsembris ka spetsialiseeritud kauplused, kus müüakse peamiselt arvuteid ja nende lisaseadmeid, fotokaupu, raamatuid, sporditarbeid, mänge, mänguasju ja muud taolist. Neis kauplustes suurenes jaemüük novembriga võrreldes 38 protsenti, kogu jaemüügi kasvust andsid need poed ligi 17 protsenti.
Detsember on aasta edukaim kuu ka Läti ja Leedu jaekaupmeestele, kui müük teeb sarnaselt Eestile suurima kuise hüppe. 2013. aasta detsembris kasvas nii Läti kui ka Leedu jaekaubandusettevõtete müügitulu jooksevhindades eelmise kuuga võrreldes kummaski ligi 17 protsenti, Eestis oli müügitulu kasv mõnevõrra aeglasem – 15 protsenti. Kui võrrelda Balti riikides jaekaubandusettevõtete müügitulu elaniku kohta, siis Eestis oli see 2013. aasta detsembris 391 eurot, mis oli 45 protsenti suurem kui Leedus (269 eurot) ja 32 protsenti suurem kui Lätis (297 eurot). Siinkohal võib ühe peamise põhjusena välja tuua Eesti kõrgema keskmise brutokuupalga, mis oli 2013. aasta IV kvartalis 46 protsenti suurem kui Leedus ning 34 protsenti suurem kui Lätis.
Majutatute hulgas suureneb puhkusereisil olijate osatähtsus
2013. aasta jõulukuul peatus Eesti majutusettevõtetes ligi 222 000 turisti, kellest 82 000 olid Eesti elanikud ning 140 000 välisturistid. Enim ehk 80 protsenti välisturiste saabus Eestisse Soomest, Venemaalt ja Lätist. Populaarseimaks sihtkohaks nii välisturistide kui ka Eesti elanike seas oli Tallinn, järgnesid Pärnu ja Tartu.
Detsembris on tavapärane, et novembriga võrreldes suureneb puhkuse- ja väheneb tööreiside arv. Nii oli ka 2013. aasta detsembris, kui Eesti majutusettevõtetes peatunud turistide puhkusereiside arv kasvas ligi viiendiku ja tööreiside arv vähenes sama palju.
Pühadesõnumid on populaarsed
Üldjuhul suureneb IV kvartalis eelneva kvartaliga võrreldes lühisõnumite saatmine. 2013. aasta IV kvartalis saadeti 3,8 miljonit lühisõnumit rohkem kui III kvartalis. Lühisõnumite arvu suurenemist IV kvartalis mõjutab osaliselt jõulukuu, mil inimesed saadavad üksteisele jõulutervitusi.
Detsembris tõuseb keskmine brutokuupalk
Detsembris on tavapärane ka keskmise brutokuupalga tõus võrreldes novembriga. Kui 2013. aasta keskmine kuine brutokuupalga muutus oli 0,7 protsenti, siis detsembris oli see võrreldes novembriga 6,1 protsenti. Sellist muutust mõjutavad osaliselt ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud (jõulupreemiad, tulemustasud, aastalõpupreemiad jne).
i
JAANIKA TIIGISTE, statistikaameti juhtivstatistik
