Rahvuseepos “Kalevipoeg” on üks eesti kultuuri tüvitekste, aga tänapäeva inimese jaoks on selle stiil raskepärane. Harrastusajaloolased Marek Laimets ja Raoul Annion ning noor kunstnik Toom Tragel said hiljuti valmis esimese osa pilteeposest, mis aitab lugejal, olgu ta vana või noor, kergemini Kalevipoja legendide maailma siseneda.
Möödunud laupäeval olid Kääpal tegutsevas Kalevipoja muuseumis külas pilteepose kontseptsiooni autorid Marek Laimets ja Raoul Annion. Kunstnik Toom Tragel nendega paraku kaasa tulla ei saanud, sest teenib septembri viimasest päevast alates aega Kuperjanovi pataljonis.
Marek Laimets ütles raamatuesitlusel, et pilteepose loomise idee tuli talle pähe umbes viis aastat tagasi. Kõigepealt tuli leida kunstnik, kes selle teoks teha aitaks. Laimets proovis koostööd kahe inimesega, ent kummagi nägemus asjast ei klappinud tema omaga. Ta oli mõttes asjale juba käega löömas, kui vahele segas juhus.
“Kõnelesin ühele tuttavale muu jutu sees ka pilteepose ideest,” ütles Marek Laimets. “Tema ei öelnud selle peale sõnagi, aga mõni aeg hiljem hakkasin saama e-kirju inimestelt, kes soovisid kandideerida pilteepose kunstnikuks. Selgus, et tuttav oli pannud omal algatusel kunstiakadeemia teadetetahvlile üles kuulutuse, et otsitakse pilteeposesse piltide joonistajat.”
Üks neist, kes Laimetsaga kontakti võttis, oli kunstiakadeemia magistrantuuris õppiv Toom Tragel. Tema joonistused olid just sellised, millisena idee autor eeposepilte vaimusilmas ette oli kujutanud: realistlikud ning samas arhailise ja natuke müstilise hõnguga. Autorite kollektiivi kolmandaks liikmeks sai Laimetsa sõber ja mõttekaaslane Raoul Annion. Koos moodustati pilteepose ettevalmistamiseks MTÜ Kultuuripärandi Hoidja.
2013. aasta mais hakati kavandeid tegema, sama aasta oktoobrist läks lahti tõsisem joonistamine.
“Krutskitega” pildid
“Otsustasime paigutada “Kalevipoja” sündmustiku 6.-8. sajandisse pärast Kristust ehk eelviikingiaega,” ütles Marek Laimets. “Seda sellepärast, et meie Kalevipoja sängi tüüpi linnamäed on enamasti tekkinud just sel ajajärgul. Tahtsime, et piltidel kajastuks võimalikult täpselt tolleaegne olustik. Selleks töötasime läbi suure hulga materjali, mis käsitleb eelviikingiaegseid leide, mis tulnud maapõuest välja nii Eestis kui ka naaberriikides toimunud arheoloogilistel kaevamistel. Sõitsime läbi ka Kalevipoja sängid ja paljud muud eepose tegevustikuga seotud paigad.”
Raoul Annioni sõnul otsustati kohe ära, et pildid tulevad mustvalged. Värvilised tunduksid vaatajale liiga tänapäevased.
“Mustvalge pildi saab kunstnik iseenda jaoks huvitavamaks teha, peites sinna sisse igasugu põnevaid detaile ja “krutskeid”. Nii on huvitav ka vaatajal: igal järgmisel korral, kui ta sama pilti vaatab, avastab ta sellelt midagi uut,” ütles Raoul Annion.
Eeposepildid on joonistatud tušiga A3 formaadis paberile, seejärel arvutisse skaneeritud ning järeltöödeldud.
“Arvutis lisas Toom meie poolt soovitatud ajastutruid detaile, nagu näiteks Lindat kandva Uku vööd kaunistav ripats või vetevana sõjanuia ots,” ütles Raoul Annion.
Tänavu septembris andis Toom Tragel viimased joonistused üle ja läks aega teenima. Kaanepildi joonistamiseks tal enam mahti polnud. Ent abi polnud vaja kaugelt otsida: kaanepildi tegi valmis Toomi õde, samuti kunstiakadeemias õppiv Elise Tragel.
Õige vahekord
Pilteepost koostades tuli autoritel leida pildi ja teksti õige vahekord. Ja nad said sellega hästi hakkama: raamatut lehitsedes peatub pilk küll esmajoones pildil, ent ka teksti pole liialt ära “nuditud”. Marek Laimets kinnitas, et umbes seitsekümmend protsenti “Kalevipoja” originaaltekstist on olemas ka pilteeposes ning algne värsivormgi on säilinud.
Pilteepose esimesse ossa mahtusid ära “Kalevipoja” sissejuhatus ja kaks esimest lugu, kusjuures tegemist on kakskeelse raamatuga: kui seda ühest otsast lugema hakata, on see eestikeelne, kui teisest otsast, siis võrukeelne. Üks põhjus, miks eepose osad võru keelde panna lasti, oli see, et Kreutzwald kirjutas suure osa “Kalevipojast” valmis just Võrus.
Et Marek Laimets ja Raoul Annion on eesti kirjandus- ja kirjastamismaastikul veel üsna tundmatud tegijad, polnud neil pilteepose väljaandmisele just lihtne toetust leida. Algul “lõikasid” nad endale “näppu” ka sellega, et nimetasid kavandatavat teost paaris kohas koomiksiks. See jättis ettevõtmisest paraku kerglase mulje. Et sellest vabaneda, mõeldigi välja neutraalsem ja adekvaatsem termin “pilteepos”.
Eepose järgmise osa kallale asutakse tuleval kevadel, kui Toom Tragel ajateenistusest naaseb.
“Usume, et järgmiste osade väljaandmiseks on juba lihtsam toetajaid leida, sest nüüd juba teatakse, et tegemist on tõsiseltvõetava ettevõtmisega,” ütles Marek Laimets. “Loodame ka, et pilteepos aitab parandada meie rahvuseepose peategelase mainet, mis mitmesuguste lihtsustatud ja pilakäsitluste tagajärjel üsna madalale on langenud. Soomlastel näiteks pole kommet oma “Kalevala” arvel nalja heita.”
“Minu töö läheb nüüd tükk maad lihtsamaks, sest pilteepose abil on “Kalevipoja” sündmustikku väga hea muuseumikülastajatele tutvustada,” ütles Kalevipoja muuseumi juhataja Ulvi Tamm.
Pilteepos Kalevipoeg I
*Autor Friedrich Reinhold Kreutzwald.
*Sisaldab eepose sissejuhatust ning esimest ja teist lugu.
*Pilteepose kontseptsiooni autorid Marek Laimets ja Raoul Annion.
*Kunstnik Toom Tragel, kaanepildi autor Elise Tragel.
*Eesti ja võru keeles, võrukeelse tõlke tegid Paul Hagu ja Urmas Kalla.
*Kirjastanud OÜ MrBee.
*Kõvade kaantega, 124 lk.
*Trükitud 2000 eksemplari.
*Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ning rida omavalitsusi ja eraannetajaid.
*Raamat on müügil Rahva Raamatu ja Apollo poodides, Kääpal Kalevipoja Kojas ja Eesti Posti postkontorites.
RIINA MÄGI
