Selle aasta kolmandas kvartalis kasvas keskmine brutokuupalk Eestis eelmise aasta sama ajaga võrreldes viis protsenti. Kuna hinnad alanesid, kiirenes brutopalga reaalkasv 5,6 protsendini.
Majandussektoritest on brutopalk selle aasta üheksa kuu jooksul kõige kiiremini tõusnud põllumajanduses, finantsvaldkonnas, veonduses-laonduses, tervishoius ja hariduses. Kõige aeglasemalt on selle aasta esimese kolme kvartali jooksul tõusnud brutopalk info ja side valdkonnas, ehituses ja turismis. Majapidamiste rahaline olukord püsis hea ka neljandas kvartalis. Konjunktuuriinstituudi küsitlus näitas, et novembris tarbijate majanduslik kindlustunne oktoobriga võrreldes tõusis. Seda soodustasid sissetulekute ja säästude kasv ning tööpuuduse vähenemine. Tarbijahindade langus paisutas omalt poolt majapidamiste reaalset ostujõudu veelgi.
Majapidamised on oma tuleviku suhtes optimistlikud. Umbes pool konjunktuuriinstituudi poolt küsitletutest arvas novembris, et nende pere majanduslik olukord on aasta pärast umbes sama ja veerand arvas, et pere majanduslik olukord on isegi parem kui praegu. Säästa suutvate perede hulk on tõusnud kriisijärgse aja parimale tasemele. Majapidamiste hoiuste maht on 2014. aasta esimese üheksa kuu jooksul olnud eelmise aasta tasemest umbes kaheksa protsendi jagu suurem.
Järgmisel aastal ootame tugeva palgakasvu püsimist. Netopalga kasv kiireneb tänu maksumuudatustele. Järgmise aasta algul alanevad tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määr ning tõuseb maksuvaba tulu ülempiir. Swedbanki viimase prognoosi järgi tõuseb brutopalk järgmisel aastal kuus protsenti. Alampalk tõuseb keskmisest rohkem, ligi kümnendiku võrra. Avaliku sektori palgafondi plaanib valitsus riigieelarve eelnõu järgi kolme protsendi võrra tõsta.
i
LIIS ELMIK, Swedbanki vanemanalüütik
