<span style=”FONT-SIZE: 10pt; FONT-FAMILY: “>
Olgugi et maakohtades elanike arv väheneb, ei ole kuhugi kadunud vajadus rändkaupluse järele, mis paarkümmend aastat tagasi veel üsna tavapärane oli.
Jõgeva, Saare, Torma, Palamuse ja Puurmani valla internetikodulehel oli teade, et nad otsivad ettevõtjat, kes nende territooriumil rändkaupluseteenust osutaksid. Vallavalitsused on koostöö raames valmis rändkaupluse tegevust toetama.
Jõgeva vallavanem Enn Kurg lausus, et praegu on Jõgevamaal tegutsemas ühe Torma valla firma rändkauplus. Tema sõnul on firmal tarvis teenuse osutamise jätkamiseks uus buss soetada, aga pangast selleks laenu ei anta. Seetõttu pöördus rändkauplusega tegeleva firma esindaja omavalitsuste poole palvega uue bussi ostu toetada. Kure kinnitusel otsustasid omavalitsuste juhid, et uurivad turgu ja püüavad välja selgitada, kas oleks veel teisigi firmasid, kes Jõgevamaal taolise teenuse osutamisest huvitatud võiksid olla. Kui pakkujad leitaks, siis oleksid omavalitsused valmis uuele rändkaupluseteenuse pakkujale toetust maksma, nagu seda siiani on tehtud. Kuid ükski taolise teenuse osutaja endast märku ei andnud ja toetuse andmise otsust Jõgeva vallas veel langetatud pole.
Enn Kurg tõdes, et vaevalt keegi kauplusbussi käima paneks, kui seda ei toetata.
Teenus sünnib koostöös majandusühistuga
Rändpoe järele on vajadus jätkuvalt olemas ning inimesed on sellega maal harjunud. Lisaks võimalusele vajalik toidukraam kodu lähedalt hankida, on oluline ka kaupluse ootamise ja seal ostlemisega kaasnev suhtlemisvõimalus.
Osaühingu Maksibussid juhatuse liige Harri Luht lausus, et nemad pakuvad küll praegu rändkaupluse teenust, kuid olemasolev buss on amortiseerunud ja tegevuse jätkamiseks on vaja uus soetada. Buss, millega praegu inimesi teenindatakse, on hangitud 1980. aastatel. Pangad paraku taolise bussi ostmiseks laenu ei anna, sest ei pea sellist tegevust ettevõtluseks. Luht kinnitas, et on valmis valdadega koostööd jätkama. Ent samas peaksid omavalitsusjuhid mõistma, et rändkaupluse teenus ei ole tegevus, mis ennast ärilises mõttes ära tasuks ning seetõttu on teenuse osutamise jätkamiseks vajalik valdade toetus. Samas on palju inimesi, kes kauplusbussi vajavad.
Maksibussid teeb rändkaupluse teenuse osutamisel koostööd Jõgeva Majandusühistuga ja seetõttu jagavad nad kasumi omavahel pooleks. Harri Luht ütles, et on külastanud rändkauplusi nii Viru- kui Põlvamaal ning näinud oma silmaga, et nende n-ö üksiküritajatest rändpoepidajate kaubavalik on tunduvalt kesisem kui neil, kes majandusühistuga koostööd teevad. Luht ütles, et kui Viru- ja Põlvamaal oli kauplusbussis näha palju vaba ruumi, siis nende poes on suure kaubahulga tõttu keeruline liikuda.
Kui omavalitsused oleksid nõus omalt poolt bussi ostmist toetama, oleks selle teenuse osutamine täiesti reaalne. Kuuldavasti on plaanis väiksemaid maakauplusi veelgi sulgeda, seega vajadus rändkaupluse järele lähiajal suureneb.
Maksibusside rändkauplust on Torma valla ühes suuremas peatuspaigas tavaliselt ootamas umbes 20 ja teises ligikaudu 15 inimest. Väiksemates kohtades ootab kauplusbussi viis-kuus inimest. Kõik nad ostavad esmavajalikke toiduaineid. Rändkaupluse marsruuti tuleb reguleerida ka hooajaliselt, sest maal on kohti, kuhu linnainimesed on rajanud suvekodud ja kus sügisel ja talvel keegi ei ela. Samas on seal kevadel ja suvel piisavalt neid, kes rändkauplusest huvitatud on. Harri Luht ütles, et kui tee ääres on seismas inimene, kes tahab rändpoest midagi osta, siis kindlasti ei jäeta teda sel põhjusel teenindamata, et seal rohkem kliente ei ole.
Olukorda on proovitud küll selliselt lahendada, et mõnel pool on käima pandud liinibuss, millega inimesed saaksid kaugemale kauplusse sõita, kuid see on tülikas ja sõiduks kulub palju aega. Inimene on kindlasti nõus kulutama rändkaupluse külastamiseks tunni, kuid kaugemal asuvas kaupluses käimiseks kulub pea pool päeva. Oluline on seegi, et kaugemale poodi minekuks peab ennast korralikumalt riidesse panema, rändkaupluse külastamisel pole see nii tähtis.
Uus buss tuleb ise valmis ehitada
Soomes Lahtis valmistatakse spetsiaalselt rändkaupluseks mõeldud busse, aga see võib maksta kuni 280 000 eurot. Uue rändkaupluse soetamiseks vajatakse n-ö uut alust, mille peale ise buss valmis ehitada. Harri Luha sõnul püüdsid nad vahepeal ka Euroopa fondidest uue bussi ostmiseks raha taotleda, nii oleks ehk pool bussi maksumusest kaetud saanud. Paraku on ka 140 000 eurot väga suur summa, mis tuleb niisuguse teenuse pealt väga pika aja jooksul tagasi.
Praegu on puhaskasum selle teenuse pealt umbes 400 eurot kuus. Kuid sellest summast tuleb maha arvata bussi remondile tehtavad kulutused ja et masin on vana, siis need kulutused järjest suurenevad.
Luht ütles, et nende soov on järgmiseks aastaks uus kauplusbuss saada. Nad on välja arvutanud ka summa, mis kuluks rändpoe ehitamiseks näiteks 2003. aasta aluse peale. Ta on Jõgeva Majandusühistu töötajatega ammune tuttav ning teab, et ühistus ollakse nõus temaga koostööd tegema.
Luha sõnul on rändkaupluse teenust kasutavad inimesed ju ka valijad ning kui rändkaupluse kliendid omavalitsusjuhtide otsuse tõttu selle teenuse kaotavad, siis annavad nad sellele ilmselt hinnangu järgmistel kohalikel valimistel.
i
TOOMAS REINPÕLD
