Möödunud reedel kogunes pea sadakond noort ja noortemeelset Jõgevamaa gümnaasiumi, kus peeti selle aasta osaluskohvikut. Arutleti Eesti noorsootöö valdkonna aktuaalsetel teemadel.
Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) korraldas 27.–28. novembrini üle Eesti osaluskohvikuid, kuhu kogunes 1500 noort ja noortemeelset, kes arutlesid tõsiste probleemide üle noorsootöös. Jõgevamaa kohvikusse olid kogunenud noored Mustveest, Kasepäält, Tormast, Laiuselt, Jõgevalt, Põltsamaalt, Palamuselt, Puurmanist ja Saarelt.
Osaluskohvikus käsitleti mitmeid teemasid, arutlusele tulid nii üle-eestilised valukohad kui kohalikud tähtsad asjad. Sel aastal oli Jõgevamaa osaluskohvikus fookuse all e-riik, kooseluseadus, huvitav kool, valikud pärast kooli lõpetamist, alkoholi kättesaadavus ning e-sigari, vesipiibu ja mokatubakaga seotud ohud. Jõgevamaa osaluskohviku eestvedaja oli noortekogu liige Sigrid Laurikainen. “Valisin meeskonna, kes mind abistas. Igast suuremast linnast oli inimene: Põltsamaalt Helis Ojal, Palamuselt Liina Seppa, Mustveest Anastasia Sokolova, Jõgevalt Silva Lill ja noortekogu poolt oli Aneta Claudia Marttila. Nad korraldasid oma piirkonna noorte jõudmise kohvikusse ning olid valmis kõiges aitama,” rääkis Sigrid.
Mis sai e-riigist?
Kas tiigrid magavad talveund ehk mis sai e-riigist? Kohvikulaua taga oli sel teemal arutlemas teleajakirjanik Tanel Talve. Talve sõnul jõudsid nad noortega üksmeelsele arvamusele, et tiiger võiks hoopis natuke puhata.
“Meie elu on läinud liialt palju internetti. Küsimus on hoopis selles, kuidas ravida inimesi, kes on sõltuvuses e-asjadest. Kui vool ära läheb, siis pole midagi teha,” rääkis Talve. Laudkonnad ei leidnud ühtegi e-teenust, mis oleks hetkel puudu või mida tahaks juurde. Eesti e-teenused on väga heas seisus ning kogu bürokraatia on kolinud internetti, mis muudab asjaajamise kiireks ja lihtsaks.
Siiski tõid noored välja, et Facebook’i kasutamist tuleks piirata, suisa seadusega reguleerida. Üle kahe tunni päevas ei tohi sotsiaalmeediale kulutada, vastasel korral tuleb trahv või pannakse vangi. Jõgeva noortekeskuse noortejuht Marju Saviauk tõi ühe elulise näite igapäevasest “nutistumisest”. Nimelt vaatas väike laps lasteaias aknast välja ja nägi ema tulemas. Laps hakkas näppudega aknale vedama, et teha ema suuremaks ja tõmmata teda lähemale, just nagu tahvelarvuti või nutitelefoni ekraanil.
Noored kooseluseadusest
i
Kooseluseaduse lauas sai avaldada oma arvamust, mida seadus nende jaoks tähendab ning kuidas nad seda mõistavad. Selgitusi sel teemal jagas riigikogu liige Jüri Morozov. Noored suhtusid seadusesse üsnagi tolerantselt. “Ühiskond on muutunud ning peame nende muutustega kaasa minema. Tasub meeles pidada, et abielu ei saa võrdsustada kooseluga,” rääkis lauajuht Johanna Maria.
Noored leidsid, et diskrimineerimist tuleb vähendada ning kõige tähtsam on see, et laps kasvaks armastavas ja hoolivas perekonnas. Samas rõhutati, et paljud on teadmatuses ning seadus tuleks paremini lahti seletada. “Seadusega ei võetud midagi ära, vaid anti juurde,” lisas lauajuht.
“Hea meel, et noored said üldjoontes aru, mida seadusega öeldakse. Kõige toredam on aga see, et aruteludes käis läbi sõna armastus. See tegi südame soojaks. See on esimene asi, mille nimel riik peab pingutama, et inimeste vahel oleks armastust. Andke aega atra seda, siis rahunevad hirmud, siis muutub ka ühiskond sallivamaks,” sõnas Morozov.
Huvitav kool
i
Huvitava kooli teemadel oli laudkonda kaasatud Jõgevamaa gümnaasiumi direktor Alo Savi. “Direktor on noortemeelne ja saab õpilastega hästi läbi ning oskab teemat juhtida,” kinnitas Sigrid Laurikainen. “Kool saab olla huvitav, nagu meil Jõgevamaa gümnaasium. Olulised on traditsioonilised tunnid. Kõik armastavad koolitunde ja tahavad, et need endiselt toimiksid, rääkis koolijuht.
Õpilased pidasid tähtsaks, et õpetajad oleksid motiveeritud ja usuksid sellesse, mida nad õpetavad. Lisaks peab koolitund olema mitmekülgne, eluline, praktiline ning tunnis peab olema võimalik ise kaasa rääkida. Õpilased tõid välja, et nad ootavad koolilt abi ideede elluviimisel, siis tuleb ka üritus ja saavutus. Kuid kõige tähtsamad on siiski usalduslikud ja austavad suhted koolipere vahel.
Mis edasi?
i
Jõgevamaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Hele Kull ja Jõgevamaa töötukassa juhataja Liina Võsaste rääkisid õppimisvõimalustest ja töötamisest pärast kooli lõpetamist.
<p>
Noored tõid välja, et teadmatus, kuhu minna ja mida teha, on üsna levinud. Võimalusi on palju. Sageli ei osata valida või lihtsalt ei teata võimalustest. Gümnasistid pidasid oluliseks oma soove, mitte valikute tegemist vanemate või sõprade eeskujul. Sisetunne on kõige tähtsam. Informeeritus õppimis- ja töövõimalustest peab olema juba 7.–8. klassis. Siis on aega mõelda ning vahel ei peagi minema gümnaasiumi või ülikooli, et otsustamisaega pikendada. Aga enne töölekandideerimist peab olema kindlasti korralik e-posti aadress ning koostatud CV, selles tuleb appi töötukassa.
“Kõige toredam oli see, et Rajaleidja võttis meiega ise ühendust. Meeldiv, et nad näitasid initsiatiivi ja soovisid ise rääkima tulla. Kuna teema puudutas noortegarantiid, siis võtsime ka töötukassaga ühendust,” lisas Sigrid.
Noorte osalus Jõgevamaal
Jõgevamaa noortekogu esimees Aneta Claudia Marttila tutvustas noortekogu tegemisi ning uuris, mida saavad nemad teha kohalike noorte heaks. “Positiivne on see, et pea pooled osalistest on kuulnud noortekogust ja teavad, millega me tegeleme. Meie maakond on küll noortemeelne, aga noored ei taha üritustest osa võtta. Üldiselt on põhjuseks aja- või huvipuudus,” tõdes Aneta.
Edaspidise osas jäi kõlama soov korralda maakondlik ühisüritus õpilasesindustele. Ja edu võti on ikkagi omavaheline suhtlus.
Alkoholi kättesaadavus
Alkoholi kättesaadavuse teemalist kohvikulauda juhtinud Kristjan Pindi sõnul võiks suisa kõik kõlanud ettepanekud ellu viia. Telekas tuleks alkoholireklaam keelata, nagu seda on tehtud tubakaga.
“Sarnaselt Rootsile ja Soomele, võiksid olla eraldi kange alkoholi poed. Vanemad ei tohiks hoida kodus alkoholipudeleid baarikapis nähtaval ja kättesaadavas kohas,” tõi Pint mõned olulised punktid välja.
Olukorda leevendaks seegi, kui dokumenti küsitakse kõigilt, mitte ainult noortelt. Alkoholi tarvitamine alaealiste ja noorte seas on probleem. Seda tingib mõneti ka jookide madal hind. “Hinda tuleb sujuvalt tõsta. Alguses ei panegi tähele, et hind tõuseb, aga ühel hetkel on rahakott tühi,” märkis Kristjan.
Uuendusliku ideena toodi välja, et inimestel peaksid olema alkoholikaardid, millel on limiit, kui palju ta ühes kuus osta võib. Kui limiit on täis, siis lihtsalt enam ei müüda. Kohvikulauas olid Jõgeva politseijaoskannast noortele nõuga abiks Üllar Sõmera ja noorsoopolitseinik Kirly Kadastik.
E-sigar, vesipiip, mokatubakas
Suitsetamine on noorte seas probleem. Alustatakse uudishimu või kambavaimu pärast. E-sigar, vesipiip, mokatubakas muutuvad popiks. Arvatakse, et need ei ole kahjulikud. Probleemiga tegeldakse alles siis, kui midagi halba juhtub.
Vesipiipu tehakse seltskonnas, et oleks mõnus. Seda iga päev ei tehta ja arvatakse, et see pole nii ohtlik. Ametlikud keelud ei pidurda sigarettide tarbimist. Kõige rohkem aitas asendustegevus – sportimine ja hobid. Tuleb osata öelda “ei”.
“Mina sain kohvikus palju targemaks. Need on asjad, mida täiskasvanudki ei tea, kas on õige ja ohutu,” ütles tubaka laudkonna ekspert Nina Pimolennaja.
Arutelude kokkuvõtted lähevad ENLi. Seal edastatakse need otsustajatele. Tulemustest on kasu ka Jõgevamaa noortekogule. “Siis saame oma tegevusi selle järgi korraldada. Näiteks möödunud aastatel oli kohvikus teemaks transport. Noortekogu kohtus Atko bussifirmaga ümarlauas. Meile selgitati, kuidas asjad on. Toona oli küsimus viieminutilises graafikunihkes. Praeguseks on meie soove arvestatud ja sõidugraafikuid muudetud,” sõnas Laurikainen. Protokoll läheb ka maavalitsusele. Noorteosaluse arutelu tulemus läheb Jõgevamaa Koostöökojale, et nad teaksid, missuguseid projekte noortele teha.
Noorte osaluskohviku toimumist toetasid Jaana Sepper, RMK Elistvere loomapark, LM Studio, Jõgeva maavalitsus, Jõgevamaa noorteportaal, Jõgevamaa noortekogu, Põltsamaa Felix AS, SA Kalevipoja Koda, Jõgevamaa gümnaasium, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, haigekassa, haridus- ja teadusministeerium, Eesti Noorsootöö Keskus ja Eesti Noorteühenduste Liit.
i
MARGE TASUR</font>
