Jõgevamaa põllumajandusettevõtjatel on tänavu koristatud teraviljast ja õlikultuuridest märkimisväärne osa juba müüdud, kuid osa siiski veel turustamata. Põllumehed jälgivad müües hoolega börsihindu ja nende kõikumist.
Torma valla osaühingus Vaiatu Agri kasvatati tänavu teravilja ja õlikultuure 900 hektaril. “Praeguseks on meil müüdud 95 protsenti saakidest. Rapsi saime müüa hinnaga 351 eurot, söödavilja 120 eurot ja toiduteravilja 150-160 eurot tonn. Turustasime põllukultuure peamiselt firmasse Baltic Agro, Vooremaa Viljakasvatajad Tulundusühistule, Scandagra Eesti aktsiaseltsi,” ütles juhataja Andrus Paloots.
“Käesoleva aasta saagid olid piisavalt suured ja see kompenseerib ka küllaltki madalaid kokkuostuhindu. Teravilja ja rapsi turustamine ei korva kahju, mille on põhjustanud Venemaale kehtestatud sanktsioonidest tingitud keeruline olukord piimandusturul, kuid annab põllumajandustootjatele siiski paremad võimalused vastu pidada,” lisas ta.
Parema börsihinna ootel
Palamuse valla põllumajandusfirma, osaühingu Kerseli põldudel valminud nisu sobib hästi saiajahuks. Suur osa sellest viljast müüdigi aktsiaseltsile Tartu Mill. “Teravilja oleme turustanud ka Tartumaal Haaslava vallas registreeritud Põllumajandustootjate Ühistegevuse Tulundusühistu kaudu. Tulundusühistu omakorda realiseerib vilja välisriikidesse,” rääkis firma juhataja Toomas Tuula. “Söödaviljale pole Eestis kuigi avarat turgu, seepärast müüakse see enamasti välisriikidesse,” lisas ta.
Rapsi pole Kerselis veel müüma hakatud. “Ootame paremat börsihinda. Millise hinnaga müüa, see on üsna keeruline küsimus, lõpmatuseni ei saa ka turustamisega oodata,” nentis Toomas Tuula.
Puurmani Põllumajandusühistu on praeguseks müünud 1000 tonni nisu ja 300 tonni rapsi Vooremaa Viljakasvatajad Tulundusühistule. Turustamisel on ennekõike aluseks maailmaturu hinnad. “Börsihindu ja nende kõikumist on raske prognoosida. Mõneti oskavad selliseid prognoose teha ehk kokkuostmisega tegelevad firmad, kes iga päev turustamisega tegelevad,” ütles tegevjuht Arvi Kink.
Müügijuhtide vaatevinkel
“Baltic Agro on õlikultuuride ja teravilja varumisel Jõgevamaa põllumeestele arvestatavaks koostööparneriks. Rapsi kokkuostmist soodustab asjaolu, et Scanola Balticu tehas opereerib siinsamas Painkülas. Põllumajandustootja saab rapsi lühikese tarnega ära tuua ja kokkuost on avatud aastaringselt.
Põllumajandussaaduste hinnad muutuvad iga päev. Kell 12 hakkab peale kauplemine MATIF-i börsil, vastavat muutustele seal kalkuleerivad kokkuostjad kokkuostuhinnad põllukultuuridele. Põllumehel on väga oluline tunnetada, millal on õige aeg hind lukku panna ja oma toodang müüa,” rääkis Jõgevamaa piirkonna müügijuht Martin Maante.
“Väga tähtis koht kauba kokkuostmisel ja edasisaatmisel on meie jaoks Muuga sadam. Sealt viivad laevad põllumajandustoodangu välisriikidesse. Odra põhiliselt Saudi-Araabiasse, toidunisu Iraani, aga tänavu ka Keeniasse,” lisas ta.
“Avatud ladustamise puhul võivad tekitada kahju putukad, keda nimetatakse laokahjuriteks,” rääkis Maante.
Margit Pähkel Scandagra Eesti ASist märkis, et sellel ettevõttel koostöö Jõgevamaa põllumajandustootjatega kestnud kaheksa aastat. “Varume Jõgevamaa põllumeestelt vilja ja rapsi. Selle piirkonna põllumajandustootjaid iseloomustab kokkuhoidmine ja aktiivne osalemine ühistegevuses,” ütles ta.
“Põllumajandusettevõtja peab ise valima, kas turustada saake iseseisvalt või mõne ühistu kaudu. Ühistud on huvitatud suuremate koguste ostmisest, samas tuleb arvestada, et nendesse ühendustesse kuulumisega kaasnevad ka vastutus ja riskid,” lausus ettevõtte Pajusi ABF juhataja Lembit Paal.
Pajusi ABFi juhataja Lembit Paal:
“Ühistud on huvitatud suuremate koguste ostmisest, samas tuleb arvestada, et nendesse ühendustesse kuulumisega kaasnevad ka vastutus ja riskid.”
i
JAAN LUKAS
