|
|
Pärast peaaegu seitsmekümne nelja aasta pikkust EELK Mustvee koguduse teenimist, millele eelnes mõneaastane uue omaniku ootamine ühes Tartu vanakraamipoes, jõudis Mannteuffelite koduharmoonium möödunud reedel taas oma koju, Puurmani mõisasse. |
Tõenäoliselt ei seisa pill täpselt sama koha peal, kus aastakümnete eest, sest seal on praegu uus uhke valge Estonia kabinetklaver. Harmoonium on praegu lossi talveaias.
Puurmani mõisakooli muusikaõpetaja Anneli Rebane on juba proovinud seda mängida, koos lastega lauldi teisipäeval muusikatunnis “Oh, kuusepuu”. Pisut vara küll, sest esimene advendipühapäev alles tuleb. “Harmoonium teeb häält küll ning pilliga peab lihtsalt harjuma,” kinnitas muusikaõpetaja.
Vajab kindlasti restaureerimist
Puurmani mõisakooli huvijuht Raina Rumvolt rääkis, et harmooniumi kokku pannud orelimeister Olev Kents soovitas pilli kindlasti restaureerida lasta. Puurmani abivallavanem Arvo Pennonen kinnitas, et vald otsib selleks võimalusi.
Oreli Puurmanis kokku pannud meister Olev kents ütles, et tegemist on Eestis küllalt haruldase suure prantsuse harmooniumiga. “Kuigi tal on ainult üks manuaalklaviatuur, leidub pillis väga palju erinevaid registreid ehk kõlavärve. Seda võimaldavad erinevad keelerivid, mida on esialgsel hinnangul ligi kümme. See tähendab seda, et ühele klahvile vajutadades hakkab helisema kuni kümme erinevat eri tämbri ja kõrgusega keelt. Kõla poolest võib olla tegemist ühe võimsaima harmooniumiga Eestis. Tavaliselt on harmooniumitel kaks rivi keeli, suurtel neli kuni kaheksa.
Antud harmooniumi eripäraks on ka võimalus klaviatuuri abil transponeerida ehk siis liigutada klaviatuuri poole tooni kaupa kuni oktaavi võrra üles või alla.
Mängimiseks vajalikku tuult saab kahe toitelõõtsa abil tallata mängija ise või siis pilli taga seisev tuuletallaja.
Harmoonium on väga suur, ta on üle kolme meetri kõrge. Kuna korpus on tehtud tammest, siis kaalub ka väga palju. Täpset dateeringut ei ole leidnud, arvatavasti on instrument valmistatud 19. sajandi teisel poolel Dumont, Leliévre & Cie harmooniumitöökojas Prantsusmaal. Orelikapp on omal ajal üle värvitud. Restaureerimise käigus tuleks välja puhastada originaalne vahatatud/õlitatud tammepuu. Alumine osa pillist, umbes pooled registrid, on praegu mängitavad.
Pill on enam-vähem komplektne, aga niiskus ja hallitus on hävitanud tisleriliimi erinevate puitosade vahel. Kuivas ruumis seistes, on arvatavasti paari kuu pärast suur osa liideseid lahti kuivanud ja pill enam ei mängi.
Restaureerimise käigus tuleb instrument algosadeks lahti võtta, kõik liimitud kohad mis selleks ajaks ei ole veel lahti kuivanud tuleks kindluse mõttes lahti sulatada, kõik osad eraldi puhastada ja siis instrument uuesti tisleriliimiga kokku liimida. Arvatavasti moodustub mitmetuhandeosaline legokonstruktor, millest saab kokku särava kontsertpilli. Koos korpuse restaureerimisega võib selline töö maksma minna mitmeid kümmneid tuhandeid eurosid.”
Raina Rumvolt rääkis, et Mustvee kirikus olnud Mannteuffelite koduorelist kuulis ta Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuhilt Aive Tammelt. “Tamm küsis, kas me oleme sellest pillist huvitatud. Loomulikult olime. See oli koolile sülle kukkunud õnn!”
Raina Rumvolt sai EELK Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haameri kontaktid ning koolijuht Tiina Oolo eestvedamisel hakatigi sillutama vana pilli teed koju.
EELK Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haameri sõnul teadis ta kirikus seisnud pilli päritolu. Dokumentide järgi oli tegemist Puurmani krahvi koduoreliga. “Tegemist on siiski harmooniumiga, sest pill on keeltega, orelil on aga viled,” märkis ta.
Haameri sõnul oli Mannteuffelite harmoonium suure pühakoja jaoks nõrga häälega. “Harmoonium ei suutnud kogudust juhtida, sest kogudus laulis pillist üle. Puurmani lossist pärit harmooniumi me ei kasutanudki, pill seisis. Kuid sellel on väga ilusad mahedad registrid. Kui me nüüd talvel Soomest oreli saime, siis jäi harmoonium sellele ette. Hakkasime uurima, kas Puurmani lossis ollakse pillist huvitatud. Kahju oleks, kui see niisama kuhugi vedelema jääks. Raha me ei küsinud, kinkisime harmooniumi Puurmani mõisakoolile.”
Üheksakümne kuue aasta pärast kodus
Mõisakooli huvijuhi sõnul oli nende üllatus suur, kui nad koos koolijuhiga Mustvee kirikus harmooniumi nägid. “Rääkisime vallas läbi. Koolijuht võttis oreli lossi toomiseks hinnapakkumised. Et tegemist on muinsuskaitse all oleva pilliga, siis oli see vaja koost lahti võtta ning seda pidi tegema litsentsiga asjatundja. Selle töö tegi ära Mustvee kirikusse uut orelit ehitav meister Olev Kents.”
Eenok Haamer tunnistas, et pilli Mustvee kiriku rõdult alla saada oli väga raske. Kogu kolimisprotseduur võttis pea viis tundi.
Kui Mannteuffelid Eestist lahkusid, võtsid nad väiksema osa varast endaga kaasa, suuremad esemed pandi müüki. Harmoonium oli Tartus Piirako juures komisjonimüügis.
Mustvee kirik põles 1939. aasta 11. mail ja tules hävis ka orel. Kirik taastati veel 1939. aasta jooksul. “Uus orel oli Soomest tellitud, aga sõda tõmbas selle saamisele kriipsu peale,” rääkis Haamer. 1940. aasta aprillis ostis kogudus Mustvee kirikusse pruugitud harmooniumi, mis ei suutnud aga oreli aset täita. Kogudus on püüdnud probleemi lahendada elektriliste muusikariistadega, aga need pole ikka päris.Tänavu sai Mustvee kogudus Soomest Joutjärvi kirikust sealse vana oreli endale ning praegu ehitatakse seda ümber.
Mannteuffelite harmoonium
* Dumont, Leliévre & Cie, puit, metall
*Valminud tõenäoliselt 19. sajandi teisel poolel
*Oreliprospekti jäljendava harmooniumiprospekti juurde kuulub samas stiilis istepink
*Kujundus on pseudogooti stiilis, mida omakorda on stiliseeritud
*Tammepuidust prospekt ja pink on tehtud tisleritööna
*Kaunistatud puunikerdustega, kaetud kollase ning valge õlivärviga ning alumiinium- ja pronksvärviga
*Harmooniumiprospekti ülaserva ääristab ristlillikute rida, mis lõpeb kummaski tagumises nurgas fiaalikesega
*Prospekti esikülge ehib prospektivilede rida
*Tegemist on metallvilede puidust imitatsiooniga, mis kaetud alumiiniumvärviga
*Vilede niši keskosa tipp on pikaks venitatud ja kroonitud akantuselehtede kimbuga
*Mööda viilupealset kulgeb lopsakate krabide rida
*Keskosa piiravad jässakad fisaadid, mille katuseid kaunistavad krabid
*Nišši liigendab kaks korintose kapiteeliga peenikest sambakest
*Sambakesed toestavad prospekti ka alt
*Harmooniumil on 25 registrinuppu
Allikas: muinsuskaitseamet
i
HELVE LAASIK
