Maakonna metalliettvõtjad leidsid, et teatud teenuseid võiks osta kolleegidelt, samuti tasuks mõelda ühiselt uute toodete väljatöötamisele ning müügikanalite leidmisele.
Hiljuti korraldati Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse eestvedamisel ümarlaud maakonna metalliettevõtjatele. Põltsamaal tegutseva ettevõtte Romec Metall juhataja Aivo Saare sõnul kutsuti ümarlaud kokku eesmärgiga ühendada metalliettevõtjate ideid ja mõtteid, et nii Eestis kui ka väljaspool riigipiire konkurentsis püsida ning läbi lüüa. Metalliettevõtjatel tasub mõelda ühiselt uute toodete väljatöötamisele, samuti müügikanalite leidmisele.
Saar märkis, et Jõgevamaal tegutseb mitukümmend metalliettevõtjat ja tuleb ette olukordi, kus ühes ettevõttes ei suudeta kõiki tööoperatsioone teha. Siis tuleb mõnda teenust osta kolleegidelt ja just seepärast peavadki metalliettevõtjad omavahel koostööd tegema.
Andrese-Pearu suhteid pole
Romec Metalli juht tõdes, et eestlasele tüüpilisi Andrese-Pearu suhteid metalliettevõtjate vahel ei valitse ja koostöö toimib normaalselt. Edaspidi on plaanis regulaarselt kokku saada, et l üksteiselt inspiratsiooni saada ja tutvustada teistele ettevõtjatele oma ettevõttega seotud nüansse.
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Tiit Urva lausus, et ühelt poolt on kätte jõudnud aeg taotleda EL uue rahastusperioodi toetusi, teisalt tasub otsida nutika spetsialiseerumise strateegiaid. Urva sõnul ei ole ümarlaual osalevatel ettevõtjatel tarvis peljata, et konkurendid midagi olulist firma kohta teada saavad, vaid mõistlik on otsida võimalusi üksteise toetamiseks ja täiendamiseks.
JAEKi ettevõtluskonsultant Enn Valgus lausus, et nemad panid kirja kolm küsimust, millele tuleks ümarlaual vastuseid otsida. Esmalt tasuks mõelda sellele, kas ühel või teisel ettevõttel on olemas mingisugust ressurssi ja võimsust, mida neil üle jääb ja mida teiste ettevõtjatega saaks jagada. Teisalt võiksid ettevõtjad välja öelda, kas on midagi sellist puudu, mida nad vajaksid. Kolmandaks kutsus ta mainima ressursse, millist tuge oleks tarvis ettevõtte arendamiseks. Toetamisvajaduse all ei peeta silmas mitte ainult EL toetusi, vaid ka vajadust töötajaid koolitada ning messe külastada.
Romec Metalli juht tõdes, et ega neil eriti rohkem vaba ressurssi välja pakkuda ei ole kui metalli vesilõikussüsteemi osas. Samas vajaksid nad teistelt abi freesimis- ja treimistööde osas. Romec Metall vajaks kindlasti nii töötajate kui spetsialistide täiendkoolitust, sest metallitööstuse valdkonnas on väljaõpetatud oskustöölisi ja spetsialiste väga keeruline leida. Tiit Urva sõnul ongi JAEKil väljatöötamisel tööhõive arendamise ja efektiivistamise kava ja selles osas loodavad nad tihedale koostööle ettevõtjatega.
Kitzinger-Progressi juhataja Ulvi Punapart tunnistas, et neil jõude seisvat ressurssi välja pakkuda pole. Kui, siis liivapritsitöid. Teistelt firmadelt vajab Kitzinger-Progress kõige rohkem laserlõikust. Ettevõtte arendamist silmas pidades on firma huvitatud välismessidel osalemisest ning kindlasti huvitavad ka investeerimistoetused. Ka heast töötegijast ei öeldaks firmas ära.
RikiTop OÜ juhataja Silver Maidla sõnul on neil välja pakkuda seadmete ja masinate remondivõimalust. Samuti valmistavad nad masinate osi. Maidla ootab teistelt ettevõtetelt mõistvat suhtumist, sest kõigil läheb aeg-ajalt kolleegide abi tarvis. Ta tunnistas, et ka neil on raskusi töötajate ja spetsialistide leidmisega. Lisaks on probleemiks maaga seotud küsimused.
Ettevõtjad tõid välja tööjõuprobleemi
Siimustis tegutseva ANK MET juhataja Ruut Peets lausus, et nemad on huvitatud metallitööstuste kasutatud seadmete soodsa hinnaga ostmisest, näiteks on neil tarvis lintsaagi ja mehhaanilist pressi. ANK MET pakub välja trosside jääke, millest on võimalik valmistada näiteks metallharju.
Palamusel tegutseva OÜ Starmast juhataja Indrek Õim rääkis, suvel muretses firma 14-meetrise poomiga keevitustraktori, millega nad võivad ka teistele teenustöid teha. Samuti on nad valmis tegema liivapritsi- ja värvimistöid. Teistelt ettevõtetelt ostab Starmast metalli laserlõikuse teenust. Õim tõdes, et tegelikult oleks tööd ja tellijaid piisavalt, kuid pealinna-keskse elu tõttu jääb Palamusel tegutsev firma võimalikest klientidest liiga kaugele. Näiteks maale ehitatud hoone väärtus pole võrreldav täpselt samasuguse hoonega Tallinnas, ehkki ehitamise hind on täpselt sama.
Same juhataja Tarmo Tein lausus, et tal on väga keeruline vabade mahtude poolest midagi lubada. Samel on pakkuda näiteks pulbervärvimise kambrit, samuti CNC-töötlemiskeskust, mille töölaua üks käik on 4,1 meetrit.
Same juhid on kohtunud renditööjõufirmaga Hansavest, kes vahendab ettevõtetele tööjõudu peamiselt Lätist ja Ukrainast. Teini sõnul on selle firma pakutav töötajatekaader väga korralik, firma testib kõiki töötajaid eelnevalt oma laboris proovitööd pakkudes. Hansavest on võtnud enda kanda nii töötajate majutamise kui transpordiga seotud probleemid. Samas öeldi ümarlaual välja arvamus, et töö kvaliteeti ja kiirust silmas pidades tuleks siiski eelistada Eesti töötajaid. See tähendab, et kui metalliettevõte vajab teatud kategooriaga keevitajat, siis rendifirma kaudu ta sellise töötaja ka saab. Samas ei pea tööandja ennast renditöötajaga tähtajaliselt siduma.
Tarmo Tein rääkis, et nende firmas on tööl üks tšetšeen ja üks ukrainlane ning tema on nendega väga rahul. Ta tõi näite, kuidas nad koolitasid endale noort meest ja lootsid temast ettevõttele tublit töötajat. Siis aga kutsus noormehe sõber ta Austraaliasse kaasa. Noormees tegeles võõral maal esialgu kõplamisega, seejärel pesi kusagil baaris nõusid ja nüüd käib hobustel sabasid kammimas.
Teaduspark püüab ettevõtjatele abiks olla
Lahenduseks keevitusrobotid
Metallifirmade ümarlauale olid kutsutud ka Tartu teaduspargi esindajad. Pargi tegevdirektor ja juhatuse liige Toomas Noorem lausus, et nemad on huvitatud tihedamast koostööst ettevõtetega. Teaduspargis tehakse palju koostööd rahvusvahelisel tasandil. Eesmärgiks on leida ärimudeleid, mis töötaksid kiiremini ja efektiivsemalt. Teaduspargi töötajad on käinud ettevõtetes abiks programmjuhtimisega tööpinkidele programme koostamas.
Ettevõtjad arutlesid, kuidas oleks võimalik hankida siinsetele metallitööstustele keevitusroboteid. Need on väga kallid ja on oluline, kui palju on robotile tööd anda. Tein kinnitas, et kui robot pideva tööga kindlustada, tasub see ennast üsna kiiresti ära. Noorem rõhutas, et igasuguse tootmise juures maksab mistahes toodangu müümine kordades rohkem kui selle väljamõtlemine ning tootmine.
Nutikast spetsialiseerumisest andis ülevaate teaduspargi projektijuht Karl Viiol. Nutikas spetsialiseerumine tähendab sellise tooteharu- või valdkonnapõhise spetsialiseerumiskontseptsiooni väljatöötamist ühe piirkonna või riigi kohta, milles see tugev on. Seejärel hakatakse neid valdkondi eelisjärjekorras arendama. Karl Viiol tõi nutika spetsialiseerumise näiteks praktilise turundusnipi, kus üks T-särke tootev ettevõte pani särgid samasugustesse pakenditesse, kuhu tavaliselt piima pakitakse. Kaupluses pandi piim ja särgid riiulitele lähestikku ja nii tagati särkidele müügiedu.
Metalliettevõtete juhid peavad vajalikuks korraldada kokkusaamisi kaks korda aastas, et mõtteid ja kogemusi vahetada, üksteise vabadest ressurssidest ülevaade saada.
i
TOOMAS REINPÕLD
