Kõnekäänd ütleb, et usk on usalduse krediit. Mõiste usaldus on ehk arusaadav, kuigi see ei teki ilma usuta, kuid sõna usk tekitab vastakaid tundeid ja on ehk pisut abstraktse olemusega. Kuid mis on usk? Kas usk tugineb emotsioonidel või on võimalik uskuda ka mõistusega? Vastus on lihtne. Emotsioonidel usk põhineb juhuslikel asjadel ja sellele järgneb tavaliselt pettumus. Mõistusel põhinev usk rajaneb kindlatele tõenditele ning sellele järgneb usaldus.
Peagi on lähenemas riigikogu valimised ja rahvale pakutakse ning serveeritakse mitmesuguseid kattega ja katteta lubadusi. Kuid kas rahvas usub lubadusi või mis siis paneks neid uskuma? Nagu ennist mainitud, on selleks vaja kindlaid tõendeid. Kas see, mida inimene valimiste eel kindlalt lubab, on tema võimuses? Mida näitavad tema varasemad teod ja elukäik ning varem antud lubaduste täitmise võimekus ja suutlikkus? Mis keelab sellel lubajal praegu oma eesmärki saavutada ja kas riigikokku pääsemise ajendiks on andmise- või saamisesoov? Neile ja paljudele teistele küsimustele on õigus igal kodanikul vastus saada inimeselt, kes pürib rahva esindajaks.
Kui inimene on aktiivselt hõivatud heade tegudega, kui ta vaatab endast ja oma ümbrusest kaugemale, kui ta peab teisi meeles kasvõi hea sõnaga ning kui võimalik, ka hea teoga, siis ta on see, keda rahvas usub ja ajapikku ka usaldab. Selge on see, et iga inimene usub midagi või kedagi. Kristliku taustaga inimene usub jumala olemasolu, ateist usub, et jumalat pole olemas. Kumb on suurem usklik, jäägu igaühe enda otsustada. Fakt on see, et usk rajaneb kindlatel alustel. Siinkohal võib elust tuua sadu näiteid.
Lähtudes usu ja usalduse küsimustes maistest asjadest, siis, austatud praegused ja tulevased riigikogu liikmed, arvestage sellega, kui te jagate tulevikuks muinasjutulisi lubadusi, siis rahvas tahab seda teada, miks te pole praegu lubaduste täitmisega alustanud? Võite ehk endid vabandada, et teil pole otsustusõigust, kuid arvestage sellega, et kui teil seda praegu pole, pole seda ka tulevikus. Pillimees mängib pilli ka siis, kui ta ei kuulu mingisse orkestrisse ega ansamblisse ega saa selle eest raha, sest ta teeb seda südamest.
Maailma sündmuste keerdkäigud lähevad iga päevaga kõveramaks. Selleks, et midagi uskuda ja teha seda mõistusega, ning selleks, et kedagi usaldada on vaja teha üha rohkem kahepoolseid pingutusi, sest usk ja usaldus pole käegakatsutavad asjad. Pingutagem üheskoos usu ja usalduse nimel, et võiksime elu keerdkäikudest otsusekindlalt läbi minna.
PEETER KOMPUS
