Ultrakompaktne koolimaja, kollane observatoorium, loodusklass, tundlik tahvel, tuleviku maakool, palliplats ja puutetundlikud laudekraanid – neid võib näha koolis aastal 2050. Just niisuguste ideedega kandideerib seitse meeskonda Voore põhikoolist Proge Tiigri konkursi finaali.
Kui üldiselt olid kõige populaarsemad arvutianimatsioonid, siis Voore põhikooli noored valisid 3D graafika. Osalejate sõnul pole nad varem 3D graafikat kasutanud. Nii õpilastel kui õpetajatel jagus õppimis- ja avastamisrõõmu. Õpilased on geomeetrilisi kujundeid ja koordinaatteljestiku kasutamist matemaatikas õppinud, ent näha kõike seda ruumiliselt oli tõeliselt põnev. Lisaks pakkus nii õpilastele kui õpetajatele avastamisrõõmu uus programm SketchUp8 ning päris keeruline oli veebipõhise arengumapi pidamine LiveBinder keskkonnas.
Tegutseda tuli kiiresti
Korduv katsetamine, ebaõnnestumine, juhendite uuesti läbi lugemine viis sihile, sest kõik alustajad esitasid oma projekti õigel ajal. Septembri alguses kuuldi konkursist, juba 11. oktoobril tuli oma projekti maakondlikus voorus kaitsta ning 31. oktoobriks valmis töö konkursile esitada. Meeskonnad töötasid koos nii koolis tundide ajast, kodus kui ka raamatukogus. Päris suur osa vabast ajast läks innovaatilise õpperuumi kavandi projekteerimiseks. Juhendajate Kaie Mikko ja Mare Maasiku sõnul olid õpilased rõõmuga nõus osalema, sest eelnevatest aastatest on juba üksjagu kogemusi ning eduelamusi.
Projektide valmimine nõudis head koostööd: kes teeb aregumappi, kes joonistab, räägitakse murekohad läbi, jagatakse oma tulemusi ning arutatakse, kuidas edasi. “Eesmärk on õppida ja areneda,” sõnas matemaatikaõpetaja Mare Maasik.
“Õppisime koos lastega, nad on kiired ja andekad,” täiendas õpetaja Kaie Mikko. Mare Maasiku sõnul on õpilased varem kasutanud kujundite tegemiseks GeoGebra programmi. Juhendajate hinnangul kasutatakse IKT võimalusi teisteski ainetundides. Maasiku sõnul on projektis osalemine lisaväärtus. “Matemaatika muutub noorte jaoks toredamaks, kui koos õpetajaga on tunniväline projekti tegemise kogemus.
Tuleviku klasse luues said noored teadmisi nii kunstist, eesti keelest, informaatikast kui matemaatikast.
Ultrakompaktne koolimaja
Aastal 2050 toimuvad tunnid klaasprismas, õppeainet saab jälgida monitorilt, korraga on võimalik klassiruumis õppida kolme erinevat ainet ja vahetunnil süüakse puhketoas pitsat. Need on mõningad ultrakompaktse tulevikukoolimaja võimalused. Voore põhikooli 8. klassi õpilased Marje Miiter, Kaimar Kalm ja Anne Kook esitasid konkursile just sellise koolimaja projekti.
Noortel on kõik põhjalikult läbi mõeldud. Õpperuumi seinad on klaasist, et nautida kaunist loodust. “Esimesel korrusel on puhkeruum, kus saab ahjus endale ise pitsat valmistada,” teatas Anne. Pitsa on tervislik, koostisained tuuakse ökotaludest.
“Teisel korrusel toimuvad tunnid, kus klaasprismas saab korraga õppida mitut erinevat ainet. Igal päeval on ainult kolm tundi. Iga õpilane saab valida sobiva õppeaine ja jälgida tundi monitorilt ning kuulata kõrvaklappidest,” selgitas Marje. Õpperuumis on üks õpetaja, kes suudab kõiki aineid õpetada.
Tundlik tahvel
7. klassi õpilased Jaana Ivanova ja Igmar Kirss tõid tuleviku õpperuumi tundliku tahvli. “Klassi ees on tundlik tahvel, mis reageerib liigutustele ja häälele nelja meetri kauguselt,” selgitas Jaana. Õpilastel ja õpetajatel on pluusikrae juures eriline “nööp”, mis reageerib häälele. Näiteks loed loodusõpetuse tunnis tuulest ja samal ajal ka tunned seda.
Ekraan helendab pimedas. Jaana ja Igmar töötasid projektiga vabal hetkel küla raamatukogus. Tööjaotus oli konkreetne – Igmar tegi õpperuumi ja Jaana arengumapi. Aga idee sündis nende sõnul ikka koos mõeldes.
Tuleviku maakool
7. klassi tüdrukud Kristel Lalin, Sandra Altmäe, Veroonica Schasmin kujutasid oma projektis hubast ja mõnusat maakooli. “Tegime mitu ruumi: klassiruum, kaminaruum, koridor ja garderoob. Kool on tehniliselt arenenud ja seal on palju elektroonikat,” rääis Sandra. Klassiruumi eripära on see, et ruumis on puutetundlik tahvel, elektroonilised uksed ja aknad. Toolid ja lauad liiguvad automaatselt üles ja alla, nii saab koolipingi kõigile parajaks muuta. “Seinte sees on kõlarid, et juhendamine oleks kõigile kuulda,” lisas Veroonica.
Troopiline loodusklass
Üheksanda klassi õpilaste Kaisa Kallase ja Kertu Karsna ideena sündis loodusklass. Kertu tegi arengumappi ja Kaisa kujundas tulevikuruumi. Ruumide kujundamisega on tüdrukud tegelenud kunstitunnis ja matemaatikas. “Kooliruum kujutab bioloogiaklassi. See on avar ja valgusküllane, et taimedel oleks hea kasvada,” kirjeldas Kaisa. Klassiruumi on Kaisa loonud troopikataimedele sobivaks ning suure tõenäosusega on see hea elukoht ka troopikas elavatele lindudele. Tänu sellele, et klassiruumid on soojad, on seal parem õppida. Ja kui ruumis on palju taimi, on seal ka palju hapnikku. Tänu eksootilistele taimedele ja lindudele, on põnev õppida – saab neid päriselt näha.
Tulevik palliplatsil
9. klassi noormehed Kaarel Kütt ja Henry Lass on tulihingelised jalgpallifännid. Kaarli ja Henry sõnul on üsna keeruline ennustada, missugune näeb palliplats välja aastal 2050. “Ilmselt samasugune nagu praegu,” ütles Kaarel.
Palliplatsi keskne idee on jalgpalli populariseerimine koolis. Jalgpalli mängimise võimalus peaks olema iga kooli juures, nii kasvab peale noori, kellest võivad sirguda andekad mängijad. Henry tegeles põhiliselt meeskonna joonisega ja Henry koostas arengumappi. Suuremad ja tähtsamad otsused tehti koos.
Puutetundlikud laudekraanid
Üheksandikud Mathias-Henrik Paas, Andro Kokk ja Siim Käru töötasid ühes rühmas. Siim ja Andro hakkasid õpperuumi joonistama ja Mathias tegi arengumappi. Siim ja Andro nägid õpperuumi ehitamisega palju vaeva, sest programm oli neile võõras. Ka arengumapi koostamine oli neile esimene kogemus sellises keskkonnas. Poisid tegid tööd mitu korda uuesti ja katsetasid.
“Meie tuleviku klassiruumis on ümmargused lauad, millel on puutetundlikud ekraanid. Pole vaja kaasas kanda õpikuid, vihikuid ega kirjutusvahendeid. Laual on nupud, mille abil valid, mida sa õppetunnis teed,” selgitas Mathias.
Kollane observatoorium
7. klassi õppurid Armo Ivask ja Kätlyn Kriis valisid observatooriumi, sest see tundus huvitav. “Meie hinnangul võiks tulevikus iga kooli kõrval observatoorium olla, et viia läbi loodusõpetuse, geograafia ja bioloogia tunde,” sõnas Kätlyn. “Observatoorium on läbipaistavast suurendavast klaasist, mis näitab taevast 10 korda suuremana. Need, kes teleskoobist parasjagu vaadata ei saa, näevad taevast läbi klaasi,” selgitas ta. Observatooriumis on uudne teleskoop, millega näeb teise galaktikasse. Seal on ka monitor, millelt saab näha, mis kell erinevad planeedid nähtavad on. Kätlyn tegeles joonistamisega ja Armo kirjutamisega. Koostöö kulges hästi, omavahel suheldi palju ning aidati teineteist. Tööd tehti vabal ajal, aga ka informaatikatundides.
ProgeTiigri õpilaskonkurss “Tuleviku õpperuum 2050!”
*Hindamisvooru laekus 160 tööd
*Kokku osaleb üleriigilisel võistlusel 460 õpilast
*Tuleviku õpperuumi teemalisi töid sai esitada viies kategoorias: arvutimäng või -animatsioon, arvutiga loodud muusikapala, mobiilne rakendus, 3D graafika ja robootika.
* 30. novembrini saavad kõik oma lemmiktöö poolt hääletada
Selleks on vaja minna progetiiger.ee lehele, sisestada e-mail, millele saabub link hääletuskeskkonda, kus saab valida välja oma lemmiku ning talle oma hääle anda
*ProgeTiigri finaal toimub Tallinna lauluväljakul 2015. aasta 24. jaanuaril
i
MARGE TASUR
