Septembris kontrollisid õiguskantsleri nõunikud toona Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo koosseisu kuulunud Tartu ja Jõgeva arestikambreid. Etteteatamata kontrollkäiguga tuvastati vaid kaks aastat tagasi valminud Jõgeva kohtu- ja politseimajas asuvates arestikambrites mitmeid kinnipeetavate õiguste rikkumisi; õiguskantsleri hinnangul tulenevad mõnedki avastatud puudused hoone projekteerimisel tehtud otsustustest.
Kontrollkäigu tulemusena esitas õiguskantsler 11. oktoobril lõuna prefektuurile soovitused õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks. Õiguskantsler tegi ettepaneku leida Jõgeva arestikambris kinnipeetavatele võimalus telefoni kasutamiseks ja ka kokkusaamisteks.
Õiguskantsler soovis samuti prefektuurilt teada, millistel kaalutlustel ei planeeritud Jõgeva kohtu- ja politseimaja juurde kinnipeetutele jalutushoovi ning miks on kambrite akendel matistatud klaasid. Lisaks paluti prefektuuri arvamust, millised on võimalused rajada jalutushoov politseihoone juurde, vahetada arestikambrite akendel klaasid ning muuta kambrite sanitaarnurgad piisavalt varjatuks, kasutades selleks sirme või muid taolisi vahendeid.
Loomulikku valgust kambris vähe
Kontrollkäigu raames kontrolliti pisteliselt eriliigilisi kambreid ja muid ruume, vesteldi ametnikega ning kontrolliti kambrites viibinud kinnipeetute isiklikke toimikuid. Kinnipeetutega intervjuusid läbi ei viidud.
Prefektuurile esitatud kontrollkäigu kokkuvõttest selgus, et Jõgeva arestikambris ei suudeta kahjuks tagada kinnipeetutele kõiki õigusaktidest tulenevaid õigusi ettenähtud ulatuses.
2012. aastal valminud hoones on kuus kambrit, neist kahte kasutatakse kainestuskambritena. Kambrite aknad on väga väikesed ning need paiknevad peaaegu lae all. Akende ees on mattklass, mis piirab loomuliku valguse sissepääsu. Hoone territooriumil ei ole jalutushoovi, mis võimaldaks kinnipeetutel ka värskes õhus viibida. Üks avatava aknaga kambritest on kohandatud n-ö jalutuskambriks, kus kinnipeetutel lubatakse viibida iga päev ühe tunni jooksul.
Kinnipeetutel puudub võimalus kasutada telefoni ning üldjuhul ei võimaldata ka kokkusaamisi. Mõlema õiguse mittetagamise põhjuseks tõid ametnikud tehniliste ja arhitektuuriliste võimaluste puudumise. Ametnikud kinnitasid, et erandkorras on kinnipeetul lubatud oma lähedastega kokku saada ametnike tööruumides.
Kambris asuv hügieeninurk on küll muust kambrist sirmiga eraldatud, kuid kambri uksesilmast on see täielikult näha. See võib riivata kinnipeetu inimväärikust ja privaatsust.
Loetletud puudused eksisteerivad hoolimata sellest, et Jõgeva politseihoone on võrdlemisi uus, projekteeritud eelduslikult politsei vajadustest lähtuvalt ning arvestades kehtivast õigusest tulenevaid elementaarseid nõudeid ja isikute põhiõigusi. Õiguskantsleri sõnul ei ole vastvalminud politseihoone juures jalutushoovi puudumine aktsepteeritav. Ta märkis kontrollkäigu kokkuvõttes, et ta on varem tunnustanud politseid selle eest, et vanades politseihoonetes asuvates arestikambrites on proovitud jalutushoovi puudumist kompenseerida n-ö jalutuskambri rajamisega, kuid ta on seda pidanud ajutiseks lahenduseks amortiseerunud hoonete puhul ning jalutuskamber ei korva täielikult jalutushoovi puudumist.
Vastus salastatud aastani 2089
Õiguskantsler leiab, et uue politseihoone projekteerimisel oleks tulnud arvestada rahvusvahelises praktikas ning ka kehtivas õiguses väljendatud kinnipidamistingimusi puudutavaid seisukohti. Tema sõnul peab riik paratamatult arvestama ka võimalike kahjunõuetega, mis kaasnevad kinnipeetute õiguste rikkumisega, ning seeläbi riigieelarvele tekkiva koormusega.
Politseiasutuste reformi järel kuuluvad Jõgeva arestikambrid Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullitalituse koosseisu. Käesoleval nädalal saatis Jõgeva politseijaoskonna juht Ivar Dubolazov õiguskantslerile vastuse kontrollkäigu kokkuvõttes esitatud soovitustele ja küsimustele. Kirjas sisalduvate delikaatsete isikuandmete tõttu on kehtestatud vastusele avaliku teabe seaduse alusel juurdepääsupiirang 75 aastaks ehk kuni aastani 2089.
i
MATI ALEV
