Külmemate ilmade saabumisega veekogudele tekkiv õhuke jääkiht ei pruugi kanda täiskasvanuid ega ka lapsi. Päästeamet palub mitte minna haprale jääle, sest see võib olla eluohtlik.
Talve saabudes veekogudele tekkinud jää on väga nõrk ja vesi selle all äärmiselt külm. + 4-kraadises vees (jääalune vesi Eesti oludes) kaotab täiskasvanud inimene teadvuse kuni 10 minuti jooksul, lapsed ja vanurid veelgi varem. Jääst läbi vajumisel ei saa inimesele saatuslikuks mitte ujumisoskuse puudumine, vaid eeskätt külm vesi, mis mõne minutiga tegevusvõime halvab.
Ohutu on minna jääle pärast paarinädalast külma, kui jää paksus on vähemalt 10 cm. Jää on alati õhem sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades. Samuti on voolava veega veekogu jää tavaliselt nõrgem kui järves või tiigis. Ka pragude ja lõhedega jää on ohtlik, sest ilmastikutingimuste muutumisel võivad need ületamatuteks muutuda.
Tekkinud jää on lastele alati huvi ja põnevust pakkunud, kuid paraku ei oska lapsed hinnata ohtusid. Päästeamet palub õpetajatel ja lapsevanematel selgitada jääleminekuga seotud riske ja tagajärgi ning mitte jätta lapsi veekogude läheduses järelevalveta. Igal aastal on juhtunud õnnetusi lastega, kes on vanema teadmata läinud õhukesele jääle ja läbi selle vette vajunud.
Koeraomanikud ei tohi lasta ka oma lemmikloomi õrna jääga kaetud veekogude äärde rihmata jooksma. Loomad, nagu ka lapsed, ei taju hapra jääga seotud ohtusid ja võivad läbi õrna jää vette vajuda, kust ei suuda enam iseseisvalt välja tulla.
Päästeamet palub igaühe kaasabi ohtlike olukordade ennetamiseks ja vältimiseks. Nõrgal jääl viibijad tuleb sealt kohe ära kutsuda, et ei satuks ohtu nende endi ja õnnetuse korral päästma läinud kaaslase elu. Abi vajavat inimest märgates tuleb kohe helistada numbril 112.
i
ASTRA PINTSON-KÄO, päästeameti lõuna päästekeskuse pressiesindaja
