Viljandi koolis aset leidnud traagiline sündmus on meid kõiki puudutanud ja tekitanud küsimuse, kuidas selliseid juhtumeid ära hoida. Selliste juhtumite ennetamine on keerukas, kuid võimalik, kui me toimuvat märkame ning kui erinevad osapooled koostööd teevad.
Vajalik on märgata abivajajat, kes on tõrjutud, allasurutud või keda tähele ei panda. Iseendale teadvustamatagi võib selline inimene pinge all olles ohtu panna enda või teised. Abivajajate märkamiseks on oluline kogu koostöövõrgustiku hea toimimine ja infovahetus. See ei tähenda ainult info edastamist politseile, vaid inforinglust politsei, kohaliku omavalitsuse, sotsiaaltöötajate, ohvriabi, erinevate MTÜ-de, haridusasutuste, lapsevanemate ja teiste vahel. Ennekõike peab aga info liikuma koolis, õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate vahel. Ohumärkide nägemiseks ja neile võimalikult varajaseks reageerimiseks on tähelepanekute jagamine kõige alustalaks.
Suhtlemisel koolidega abistavad noorsoopolitseinikud
Jõgevamaa koolidele on igapäevaseks käepikenduseks ja vahetu kontakti loojateks jaoskonna noorsoopolitseinikud Kirly Kadastik ja Kersti Raiküla. Julgustan kõiki kooliperesid noortega seotud küsimustes nende poole pöörduma, kas siis nõu saamiseks või koolis tekkinud probleemide lahendamiseks. Samamoodi nagu kooli juhtkonnale ja pedagoogidele, on nad murede lahendamisel nõuandjateks ja vestluskaaslasteks lastele endile. Muuhulgas tegelevad need noorsoopolitseinikud ka alaealistele suunatud ennetusprojektide läbiviimisega ja alaealiste poolt toime pandud süütegude menetlemisega. Neil on pikaajalised kogemused lastega töötamisel ning mitmete projektide raames on saavutatud suure osa piirkonna lastega ka varasem kontakt. Olenevalt asjaoludest ja võimalustest, on mistahes kahtluste puhul nendest teatamine ka veebikonstaablile, piirkonnakonstaablile ja patrullpolitseinikule samuti loomulik. Olukorrast, mis vajab politsei kohest reageerimist, palume jätkuvalt teada anda lühinumbril 110.
Hädaolukorra plaan on abiks
Mistahes laadi kriisiolukorras toimetulekuks aitab koolipere ette valmistada hädaolukorra plaan, mis on seaduse järgi igale koolile kohustuslik. Ka selles küsimuses julgustan koole politseilt nõu küsima, parimaid lahendusi leidma ning olemasolevaid plaane vajadusel kaasajastama. Hädaolukorra plaan ei ole kindlasti paber paberi pärast, vaid annab selged juhised, kuidas koolipere kriitilises situatsioonis võimalikult tulemuslikult tegutseda saab. Olgu küsimuseks siis evakuatsioonitee või –koht ning näiteks kooli personali vastutus kriisiolukorraga kaasnevate ülesannete täitmisel. Hädaolukorra plaanis fikseeritud ülesanded peavad olema töötajatele ühtmoodi selged. Kui personali hulgas on muutusi, siis vajab plaan uuendamist. Samas on tarvis plaanis kirjeldatud tegevusi õppuste korras regulaarselt läbi harjutada.
Lõpetuseks tahan rõhutada, et iga kooli turvalisuse eelduseks on usaldusväärsed suhted õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate vahel. Märkamine ja sellest rääkimine ei ole pealekaebamine. Soovin, et enam leviks just mõtteviis, et igaühe märkamist ja abikäe ulatamist on meile kõigile turvalisuse tagamiseks lihtsalt väga vaja.
IVAR DUBOLAZOV, Jõgeva politseijaoskonna juht
