Põltsamaa piirkonnas otsustati euroraha taotleda eelkõige Põltsamaa Suure silla renoveerimiseks, sest see on tõepoolest kehvas olukorras. Vald taotleb taas raha Kamari veesuusakeskuse väljaarendamiseks, Pajusi vald panustaks kergliiklusteede rajamisse ning Puurmani vald mõisakompleksi.
Põltsamaa vallavolikogu oktoobrikuisel istungil oli juttu Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist, millest iga omavalitsus saab Euroopa Liidu alanud rahastamisperioodil mitmesuguste objektide valmimiseks toetust taotleda.
Tähtis uute töökohtade loomine
Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni sõnul toimub iga omavalitsuse poolt esitatud objektide n-ö kaitsmine tõenäoliselt maakonna omavalitsuste liidus maavalitsuse spetsialistide juuresolekul. Kogu Jõgevamaa peale on Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi raames jagada umbes kümme miljonit eurot, mis 13 omavalitsuse peale laiali jagatuna tegelikult polegi ühele kuigi suur summa.
Tulenevalt sellest, et Jõgevamaa jaguneb kolmeks iseseisvaks piirkonnaks, tuleb raha taotlemisel vaadata Põltsamaa piirkonda tervikuna, kuhu lisaks Põltsamaa vallale kuuluvad ka Põltsamaa linn ja Pajusi ning Puurmani vald. Mõningatel töökoosolekutel on juba nende objektide üle aru peetud. Septembris aset leidnud Jõgeva maavalitsuse ja Põltsamaa piirkonna omavalitsuste juhtide arupidamisel pandi ka mõned objektid kirja, millele selle programmi raames rahastust taotleda võiks. Selle programmi raames saab toetust taotleda objektidele, mis loovad atraktiivsema kohaliku külastuskeskkonna ning millega kaasneb uute, kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomine.
Paremad ühendusvõimalused tähendavad kergteede rajamist, mõne kruusatee kõvakatte alla viimist jmt.
Olulisim Põltsamaa Suur sild
Põltsamaa linn oli piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist raha taotlemiseks esitanud Põltsamaa lossikompleksi, Suure silla, Kuperjanovi ja Kesk tänavaga piirneva ala väljaarendamise kesklinna piirkonnas.
Põltsamaa valla poolt oli esitatud Kamari puhkeala arendamine, sealhulgas veesuusakeskuse väljaarendamine Kamari paisjärve juurde, Kuningamäe puhkeala ja aktiivspordikeskuse arendamine, Kesk-Eesti tehnikaspordi ja puhkekeskuse arendamine Piirojal ning Kamari ja Pauastvere tööstusalade arendamine. Puurmani vallas jäi lõppkokkuvõttes sõelale mõisakompleksi arendamine, mille tähtsus ületab maakonna piirid. Pajusi vald on programmi esitanud Pisisaare-Pajusi-Põltsamaa kergliiklustee ning Aidu-Kaavere kergliiklustee.
Toivo Tõnsonile teadaolevalt jäi maavalitsuses Põltsamaa linnast nimekirja alles Põltsamaa Suur sild, vallast Kamari puhkeala arendamine, Pajusi vallast Pisisaare-Pajusi-Põltsamaa kergliiklustee. Tõnsoni sõnul on kindlasti kogu piirkonnale äärmiselt oluline Põltsamaa Suur sild, mille kordategemiseks kuluks 1,3 miljonit eurot.
Puurmani mõisakompleksi arendamiseks soovitakse saada 250 000 eurot. Toivo Tõnson arvas, et seda Puurmani valla ainsat objekti, kuhu on taotletud suhteliselt tagasioidlik summa, tuleks kindlasti aktsepteerida. Pisisaare-Pajusi kergliiklustee ehitamiseks, mis viib Põltsamaa valla piirini, taotletakse 546 000 eurot. Tegelikult tuleb kergtee antud tingimuste järgi tõmbekeskuseni välja ehitada. See tähendab, et Pisisaare-Pajusi-Põltsamaa kergtee lõplikuks väljaehitamiseks tuleks sellest umbes pool rajada Põltsamaa valla territooriumile. Sel juhul oleks tarvis pea poole rohkem raha. Kui selle kergtee rahastamise taotlus rahuldatakse, on üks projekti osapool Põltsamaa vald.
Kergtee vajalik ka adaverelastele
Vallavanema sõnul oli Põltsamaa vallal väga keeruline tuua välja sellist objekti, mida teiste seas rahastamisel esile tõsta. Seda teemat arutades jõuti tõdemuseni, et selleks võiks olla Kamari puhkeala ja sealhulgas veesuusakeskuse arendamine. Selle ala kohta on olemas detailplaneering ning koostatud ehitusprojektid, mis vajavad küll ülevaatamist. Kamari puhkeala arendamisega kaasneks ka mõne töökoha loomine. Olemas on projekt ka administratiivhoone rajamiseks, kuhu on planeeritud rajada kuni 30 kohaga konverentsikeskus ja luua võimalused toitlustamiseks. Puhkeala saaks kasutada ka talvel. Eelmisel talvelgi oli Kamari paisjärvel nii uisu- kui suusarada ning jäärada autodele. Põltsamaa vald osaleb maakondlikus voorus tegelikult kahe objektiga – lisaks Kamari puhkealale ka Pisisaare-Pajusi-Põltsamaa kergtee.
Pidades silmas, et piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi raames rahastatavad objektid peavad looma töökohti, tundis Põltsamaa vallavolikogu liige Tarmo Orr huvi, kuidas kergtee rajamine töökohtade loomisele kaasa aitab. Tõnsoni sõnul on loob see Pajusi, Pisisaare ja Adavere elanikele paremad võimalused Põltsamaale tööle käia või ka vastupidises suunas tööl käimist võimaldada. Adaverest mööda Tallinna-Tartu maanteed on Põltsamaa linna piirini 8,2 kilomeetrit ja vahemaa Adaverest üle Põltsamaa jõe silla Pajusisse ja sealt edasi mööda Pajusi-Põltsamaa teed Põltsamaa linna piirini on 7,8 kilomeetrit. See tähendab, et kui kergtee rajataks, avaneks ka adaverelastel võimalus jalgrattaga Põltsamaa linna tööle käia.
Programmiraha vajavad objektid
*Põltsamaa linn: Põltsamaa lossikompleks, Suur sild, Kuperjanovi ja Kesk tänavaga piirnev ala kesklinna piirkonnas
*Põltsamaa vald: Kamari puhkeala, sealhulgas veesuusakeskus Kamari paisjärve juures; Kuningamäe puhkeala ja aktiivspordikeskus; Kesk-Eesti tehnikaspordi ja puhkekeskus Piirojal; Kamari ja Pauastvere tööstusalad
*Puurmani vald: mõisakompleks
*Pajusi vald: Pisisaare-Pajusi-Põltsamaa kergliiklustee ning Aidu-Kaavere kergliiklustee.
i
TOOMAS REINPÕLD
