Aastal 2000 asutati kodanikualgatuse korras ühing, mille eesmärgiks seati suurendada elanike turvalisust kodudes ja nende lähemas ümbruskonnas elanike endi aktiivse tegutsemise tulemusel.
Käesolevaks ajaks on Eesti Naabrivalvega liitunud üle 500 sektori ja igas kuus on üle vabariigi uusi liitujaid.
Eriti elav huvi oli sektorite moodustamise vastu 2009. aastal. Ilmselt oli see seotud masuajaga, mil rahval tekkis suurem huvi turvameetmete tõhustamise vastu. Jõgevamaal on seni registreeritud kaheksa naabrivalve piirkonda 129 liikmega.Valdadest on huvi suurem Põltsamaa vallas kolme sektori ja 56 liitujaga.
Ühtsuses peitub jõud.
Ühiselt tegutsedes võib paljugi ära teha.
Kui linna- või vallakodanik leiab vajakajäämisi teda ümbritsevas ja ta ei suuda neid probleeme üksinda lahendada, siis on tihti abi naabrivalvest. Võib tuua näite väikelinnast, kus inimeste rahu häirisid öösel müristavad mootorrattad ja rollerid. Ühe inimese keelamist ei pandud millekski. Kui aga seal piirkonnas moodustati naabrivalve sektor ning tänu nende taotlustele paigaldati tänavale nn „lamavad politseinikud”, oli probleem lahendatud.
Naabrivalveliikumine soodustab ka naabritevahelist suhtlemist ja korra hoidmist sektoris. Naabrivalve liikmete arvamusel on juba naabrivalve infotahvlite paigaldamisest kurikaelte ohjeldamisel suur kasu.
Maakohtades muutub populaarsemaks n-ö rahva omakaitse, kus moodustatakse kogukonnasisene valve ka öisel ajal. Käiakse oma elukoha piirkonnas koos patrullimas.
Naabrivalve tegevusest on mõnel pool välja kujunenud ka n-ö klubiline tegevus mitmete huvialadega. Tallinnas Lasnamäel on muutunud traditsiooniks korraldada oma sektori piires kord aastas koristuspäev.
Ühise tegutsemise ja koostöövorme on mitmeid. Naabrivalve on korraldanud maakondades ja valdades infopäevi, kus osalejatega vestlevad ja annavad soovitusi politsei, päästeameti, kohaliku valla ja naabrivalve esindajad. Populaarseks on saanud maakondades korraldatavad ohutuspäevad, kus on kohal ka naabrivalve esindajad .
Naabrivalve ühingult saab tellida sektorisse kuulujatele turvalisuse-alaseid koolitusi. On korraldatud ka mitmeid konkursse, näiteks edukama naabrivalvesektori konkurss. Parematele on välja pandud väärtuslikud auhinnad.
Eesti Naabrivalvel on sõlmitud lepingud mitmete elukeskkonna turvalisust suurendavate firmadega nagu turva-, luku-, uste-, akna-, kindlustusfirmad jne. Nii luuakse oma liikmeskonnale turvalisusteenuste saamiseks soodsamaid võimalusi.
Eesti Naabrivalve häirenuputeenus
Eesti Naabrivalve on välja töötanud teenuse üksi elavatele ja ka neile, kes suure osa päevast üksi kodus veedavad. Õnnetuse korral võivad paljud neist abi kutsumisega hätta jääda.
Ehkki paljud üksi elavad eakad või puuetega inimesed saavad igapäevase eluga hästi hakkama, on kaelas või randmel kantav häirenupp õnnetuse korral asendamatu abivahend. Õnnetusest teadaandmiseks piisab ühest nupulevajutusest ning appi on valmis ruttama koolitatud vabatahtlik-tuttav ja usaldusväärne inimene lähikonnast.
Inimese koju paigaldatakse GSM-sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaasaskantavast häirenupust ja lokaalsest GSM-keskusest. Lisaks paigaldatakse koju tulekustuti. Terviserikke või õnnetuse/tulekahju korral piisab ühest nupulevajutusest ja abivajajale rutatakse appi. Eriti sobib see maapiirkondades üksi elavatele inimestele. Tänu suitsuandurile jõuab tuletõrjehäire vabatahtlikuni ka siis, kui eakas abivajaja ise ei ole suuteline nupule vajutama.
Häirenuputeenus täiendab kohalikus vallas või linnas pakutavat sotsiaalteenuste valikut.
Eesti Naabrivalve on sõlminud juba mitmete valdadega sellealase koostöölepingu.Teenusetasu on 12 eurot kuus.Tihti võtavad kulud oma kanda teenusevajaja lapsed või kokkuleppena osaliselt kohalik vald.
Häirenuputeenuse väljatöötamisel oli suuresti abiks sihtasutus Eesti Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Teenuse kohta saab rohkem lugeda selle kodulehelt: häirenupp.naabrivalve.ee
Märgake ja hoolige
Kodunt ära minnes tuleb paluda naabril majapidamisel silm peal hoida. Vajaduse korral tuleb paluda tühjendada oma postkast. Pungil täis postkast annab kurikaeltele vajaliku info ja soodustab sissemurdmist. Kui teie aitate naabrit, aitab tema teid.
Eriti aktuaalne on see sügisel ja talvel suvitusrajoonides, kui vähesed püsielanikud hoiavad silma peal ka naabrite tühjadel suvemajadel. Sel suvel ongi rohkem uusi sektoreid loodud just suvitusrajoonidesse.
Lisaks signalisatsioonile annavad väga hea tulemuse aegrežiimil töötavad lülitid, mis panevad inimeste ära olles eluruumides tööle raadio, valgustid ja muud seadmed. Samuti on kogemustest teada, et pimedal ajal tulevad kasuks liikumisanduritega valgustid. Elektrit kulub küll rohkem, aga see kulutus tasub end ära.
Sagedased on juhtumid, kui korteri või maja ukse taha tulevad võõrad ja püüavad mingil ettekäändel siseneda. Igal sisselaskmist taotleval inimesel peab olema kaasas töötõend pildi ja asutuse nimega, keda ta esindab. Kui siseneda soovija on kahtlane, tuleb ohu korral kutsuda politsei.
Naabrivalve tähendab teie ja teie naabrite ühist tegevust kodukoha turvalisemaks muutmisel. Naabrivalvepiirkonna asutamisega käib boonusena kaasas kogukonnatunde tugevnemine: aetakse ühist asja. Ühisesse tegevusse on kaasatud naabrid, politsei, kohalik omavalitsus ja naabrivalveühing.
Naabrivalve plakatid ja kleebised eristavad teie piirkonna ja teevad teie tegevuse nähtavaks ka teistele.
Soovitused naabrivalveliikumisega ühinemiseks
Kogunege koosolekule või arutage naabritega näiteks ühistu koosolekul, kas olete valmis üksteisega koostööd tehes oma kodupiirkonna turvalisust suurendama.
Kui on saavutatud ühine kokkulepe, tuleb valida liitujate seast vanem, kes organiseerib kontaktandmete kogumise ja allkirjastab sektori moodustamise lepingu. Liituda saab ka hiljem, kui kohe ei ole võimalik end nimekirja panna. Naabrivalve valmistab ette koostöölepingu ja sektoris kasutatavad materjalid.
Naabrivalvega liitumise tasu on üks euro liituja kohta ja aastamaks samuti üks euro. Piirkonnas asuvate juriidiliste isikute liitumine maksab kümme eurot ja aastamaks samuti kümme eurot.
Infot ja abi naabrivalvesektori loomiseks saab naabrivalve kodulehelt ja piirkonna arendusjuhilt.
Mõelge juba täna, kuidas teil endil on võimalik koos naabritega kodu ja koduümbrus turvalisemaks muuta. Sõbralik naeratus ja tere naabrile olgu selles suunas esimene samm.
i
JÜRI SIIM, MTÜ Eesti Naabrivalve maakondlik arendusjuht
