Ilmselt ei pea paljusid enam veenma, et kiire internetiühendus on Eestis vajalik töövahend igal pool. Teisalt leidub meil veel piirkondi, mis on kvaliteetse internetiühendusega ebaühtlaselt kaetud. Me ei pea leppima olukorraga, kus töövahend on maapiirkondades ebaühtlaselt kättesaadav. Kui tahame tõepoolest, et meie maapiirkonnad oleksid elujõulised ja atraktiivsed elu- ja töökeskkonnad, peame leidma võimalusi uudsetest tehnoloogiatest võimalikult palju kasu saada.
Sideühendused on hädavajalikuks vahendiks piirkondade ettevõtjatele, eelkõige väikeettevõtjatele, kes sõltuvad kiirest internetiühendusest, et olla ühenduses teiste ettevõtjate või oma klientidega. Kohalikul või välisel potentsiaalil põhinev väikeettevõtlus ja uudsed tooted ja teenused või uudsed lahendused tööhõive suurendamiseks on kaasaegsete sideühenduste võimalustega otseselt seotud.
Paljud piirkonnad, tõmbekeskused ja kohalikud omavalitsused on oma sihiks seadnud ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamise, elukeskkonna parandamise ning teenuste ja hariduse kvaliteedi tõstmise. Kaasaegse sideühenduseta ei ole see võimalik.
Seetõttu on oluline, et piirkondades hinnataks ka sidevõrke ning kaardistataks nende potentsiaal, muidu ei ole eelmainitu kindlasti saavutatav.
Baasvõrgu väljaehitamise on riik juba enda õlule võtnud, samuti on sideoperaatorid investeeringuid tegemas, aga siiski on midagi puudu.
Eesti on võtnud sihiks, et aastaks 2020 on uue põlvkonna side baasvõrk välja ehitatud, mida nimetame projektiks EstWin. Seda rahastatakse struktuurivahenditest ja sideoperaatorite omapanusest. See tähendab enam kui 6000 km valguskaablit üle Eesti. Baasvõrguga ühendatakse kõik mobiilimastid tõenäoliselt aastaks 2018, selleta poleks kiire andmeside nutitelefonides enam mõeldav.
Lisaks on kavandatud ehitusseaduses lihtsustusi, mis võimaldaksid sidevõrke hõlpsamalt välja ehitada. Lisanduvad veel mitmed võimalused struktuurivahendite investeeringute rahastumeetmetes.
Sideoperaatorite investeeringuteta kaablid inimesteni internetti ei too. Seega on sideteenuse pakkumiseks vaja nii klienti kui ka teenuse pakkujat. Kvaliteetse teenuse pakkumine on aga kallis, hind tuleneb jaevõrguvõrgu väljaehitamise ja selle haldamise kuludest.
Probleem on seega ulatuslikum, kui esmapilgul tundub. Jaevõrgu turutõrke likvideerimiseks peab otsima mitmeid lahendusteid, arvestades seejuures kõikide osapoolte huvidega.
Juurdepääsuvõrgud on lairibavõrkude kõige kallim osa. Arenevad traadita ühendused ning piirkondade ühendamiseks, kuhu kaablivõrgu rajamine on mõeldamatu, on võimalik piiratud võimalustega ühendusi pakkuda. Teisalt – sideoperaator kaabliga igale poole ei jõua.
Huvitav on ka fakt, et täpselt sama probleem on maapiirkondades ka Poolas, Rootsis ja Soomes.
Nii arutledes jõuame järelduseni, et kui piirkonnas on kindel soov tarbida kiiret internetiühendust, on paari kilomeetri valguskaabli paigaldamine täiesti võimalik ning sideoperaatoritega saab samuti kaubale. Heaks näiteks on Suure-Jaani vald, kus see juba ära tehti.
Julgustan igati piirkonlikke initsiatiivgruppe, et nad vähemalt kaaluksid kiigeplatside ja jalgrattateede kõrval ka sideühenduste väljaehitamist. Üks kilomeeter sidevõrku maksab umbes 10 000 eurot ja peab vastu vähemalt 40 aastat. Kui mõnigi klient on piirkonnas nõus käed külge lööma, vald natukenegi toetama ning Leaderi partnerluskogud rahaliselt aitama, on võimalik väga paljudele kiire netiühendus koduukseni tuua.
i
AIVO LEPP, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna nõunik
