|
|
Möödunud reedel Jõgevamaad külastanud haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovski sõnul tuleb ametikoolide õpilaste arvu vaadata mitmete tulevaste aastate perspektiivis, mitte ühel konkreetsel aastal. |
<span>
</font>
Minister tõdes, et praegu on tõepoolest ametikoolis ligi 300 noort õppimas, kuid küsimus on kooli pikemaajalises jätkusuutlikkuses. “Kui investeerida kuhugi kooli miljoneid eurosid, siis tuleb teha seda lähtuvalt teadmisest, et selles koolis on piisavalt õpilasi ka viie kuni kümne aasta pärast. Mitte lähtuda ainult prognoosist, kui palju on seal õpilasi järgmisel või ülejärgmisel aastal. Demograafilistele protsessidele tuginedes on teada, et õpilaste arv väheneb, eriti väljaspool maakonnakeskusi. Samas pole saavutatud ka neid eesmärke, mis kunagi seati kutsekoolidesse minevate õpilaste arvu suurendamiseks. Siis, kui kavandati ametikoolidesse tehtavaid investeeringuid, loodeti, et sinna läheb õppima märkimisväärselt rohkem noori, kui tegelikult on läinud. Nii on tekkinud olukord, kus paljud praeguseks välja ehitatud kutsehariduskeskused on koolitusvõimsuselt oluliselt suuremad, kui on tegelik koolitusvajadus.”
Ei jätku õpilasi
Haridusminister lausus, et olukorras kus juba praegu on kutsehariduses õppekohti tugevalt üle tegeliku vajaduse, ei saa teha investeeringuid täiendavate õppekohtade loomisse.
“Algsete plaanide kohaselt kutseharidusse investeeringuid jätkates oleksime viie kuni kümne aasta pärast olukorras, kus välja ehitatud ja nüüdisajastatud ametikoolidesse ei jätkuks enam piisavalt õpilasi.”
Kui rääkida konkreetsemalt Põltsamaa ametikoolis õppivatest noortest, siis on enamik neist pärit väljastpoolt Põltsamaa piirkonda. Ministri sõnul saavad nad edukalt õppida ka teistes Eesti ametikoolides, sest samad erialad, mida Põltsamaal õpetatakse, on olemas ka Järvamaa kutsehariduskeskuses, välja arvatud sotsiaaltöö, mille saab juurde luua.
Mis puudutab õpetajate töökohti, siis jätkab Põltsamaa ametikool veel mitme aasta jooksul tegevust ja sealne tänavu avatud praktikakorpus peab tegutsema praktikabaasina veel vähemalt viie aasta jooksul. Ossinovski usub, et selle aja jooksul leiavad Põltsamaa ametikooli töötajad endale uue töö. Minister kinnitas, et head kutseõpetajad on alati hinnatud olnud. Jevgeni Ossinovski tõdes, et vaatamata Põltsamaa ametikooli geograafiliselt heale asukohale, on umbes 50 kilomeetri raadiuses tegutsemas veel mitmeid ametikoole, sealhulgas Olustvere teenindus- ja maamajanduskool, Luua metsanduskool, Paide kutsehariduskeskus ja Tartu kutsehariduskeskus.
Jevgeni Ossinovski lausus, et Põltsamaa ametikool on märkimisväärselt panustanud erivajadustega noorte kutseõppesse, pakkudes nõrgematele põhikooliõpilastele võimalust omandada elukutse. Selle töö eest tuleb tema kinnitusel ametikooli pedagooge tunnustada. Kaht ametikooli ühendades lubas Eesti haridusjuht sellesse sihtrühma kuuluvate noortega kindlasti arvestada ja neile vajalikud kutsehariduse omandamise võimalused mujal ametikoolides tagada.
Lootus järgmisel valitsusel
Põltsamaa ametikooli direktori Andrus Kompuse sõnul on nende koolis praegu ligi 350 õpilast koos Põltsamaa ühisgümnaasiumi 8.-9. klasside õpilastega. Praegu on 35-40 õpilast, keda kahe kohaliku kooli koostöös õpetatakse ning kes omandavad õppeprotsessi käigus nii põhihariduse kui läbivad ka eelkutseõppe.
Tänavune vastuvõtt uutele õpilastele kujunes prognoositust suuremaks. Kompuse sõnul ei ole sellise õpilaste arvu juures jutud kooli jätkusuutmatusest tõsiseltvõetavad. Kui ametikool täidab kohalike tööandjate ootused, siis on taoline kutseõppeasutus kindlasti vajalik. Kõike ei saa üle viia ainult suurtesse linnadesse, ka maapiirkondades peab elu normaalselt toimima. Tartu kutsehariduskeskuse endise direktorina teab ta, et paljud nõrgemad õpilased ei ole võimelised sisse saama Tartu ega ka Järvamaa kutsehariduskeskusse. Ka sissesaanud ei suuda sinna püsima jääda. Tegelikult oli just praegune haridusminister see inimene, kes tegi Põltsamaa ametikoolile ettepaneku asuda õpetama erivajadustega õpilasi. Teada on, et nende arv Eestis pidevalt suureneb.
Tänavu Põltsamaa ametikoolis õppima asunud esimese kursuse õpilaste seas läbi viidud küsitlus näitas, et ainult üheksa protsenti neist oleks valmis olnud Põltsamaa asemel Järvamaale õppima asuma. Kompuse sõnul mängivad suurt rolli ka traditsioonid, kus ametikooli lähevad kutseoskust omandama paljud selle kooli vilistlaste lapsed.
Praegu pole ühegi õpetaja lahkumisavaldust direktori lauale jõudnud, kuid ta ei tea, mida õpetajad mõtlevad. Ametikooli direktor tõdes, et ei ole oma pika koolijuhikarjääri jooksul varem nii keerulises olukorras olnud. Ühtpidi peaks ta inimesi tööle innustama ja neid motiveerima, kuid arvestades reaalse olukorraga, on seda äärmiselt raske teha. Andrus Kompus ei välista võimalust, et pärast märtsis toimuvaid riigikogu valimisi võidakse praegune olukord veel n-ö tagasi pöörata ja koolide ühendamine peatada.
Ettevõtja kogus kooli allesjäämise poolt 1023 allkirja
Põltsamaa ametikooli säilimise eest on võitlusse asunud ka Põltsamaa elanik ja ettevõtja Leo Kohv, kes on veendunud, et nii pikaajaliste traditsioonidega ja kutsehariduse andmise kogemustega kooli ei tohi likvideerida.
Selleks, et kohalike inimeste selge sõnum Põltsamaa ametikooli saatuse üle otsustavate inimesteni jõuaks, asus Leo Kohv koguma allkirju kohalikelt ettevõtjatelt ja elanikelt. Tänaseks on allkirjad, millega protesteeritakse kooli sulgemise vastu, edastatud valitsusele, haridusministeeriumile ning Jõgeva maavalitsusele. Ühtekokku andis Leo Kohvi algatatud pöördumisele allkirja 1023 inimest.
Kohvi sõnul ei saa lasta tekkida olukorral, kus käputäis inimesi otsustab ühele piirkonnale ja kogu riigile äärmiselt olulise kutseõppeasutuse saatuse üle.
Ta on arvamusel, et on vastutustundetu lasta tuulde minna senistel Põltsamaa ametikooli tehtud investeeringutel. Praeguseks on renoveeritud ametikooli katlamaja, küttetrassid ning valmis ehitatud ning käiku läinud praktikahoone, millele on kulutatud miljoneid eurosid. Kohaliku elanikuna teab ta ka, et Põltsamaa kandi tööealised inimesed ei ole oma palgataseme juures võimelised oma lapsi kaugele õppima saatma. Kohv kardab, et kui kutseõppeasutuse kaotamisega ots lahti tehakse, järgneb sellele kohaliku gümnaasiumi likvideerimine, siis väiksemate firmade kadumine ja nii saab Põltsamaast suures osas pensionäride linn. See tähendab ju kokkuvõttes arengu peatumist, tegelikult taandarengut.
i
TOOMAS REINPÕLD
