Möödunud teisipäeval kohtusid Jõgevamaa ettevõtjad ja omavalitsusjuhid Jõgeva kultuurikeskuses Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse juhtide ning Lõuna-Eesti ja Jõgeva maakonna turismiasjalistega. Ühiselt arutleti Jõgevamaa turismivõimaluste, ideede ning tänaste kitsaskohtade üle, muuhulgas oli kõne all ka Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi olevik ja tulevik.
Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi juhataja Arne Tegelmanni sõnul on muuseumi külastajate arv aasta-aastalt langenud. “Kui parematel aastatel oli meil isegi kuni 27 000 külastajat aastas, siis möödunud aastal jäi see arv 13 000 kanti,” lausus Tegelmann. “Külastajate arv langeb vaatamata sellele, mida me teeme või milliseid programme me pakume. Samas ei ole probleem kindlasti pakutava kvaliteedis, sest meie teeme oma asja ikka endises headuses.”
Vaja laiendust
Tegelmanni sõnul on muuseumi külastajatest pooled täiskasvanud ning pooled lapsed, viimastest omakorda pooled tulevad muuseumi koos perega ning pooled grupiga. “Külastajate arv on langenud võrdselt kõigis segmentides,” lausus juhataja, lisades, et Palamuse muuseumil on praegusel kujul raske lähedusse tekkinud uute moodsate külastuskeskustega võistelda.
“Nad ei võta küll meilt otseselt rahvast ära, vaid pigem täiendavad meid. Kuna aga uute asjade hinnad on küllaltki kõrged, siis inimesed kaaluvad, kas minna pärast ka Palamusele või mitte, eriti kui seal on juba kunagi varem käidud.”
“Muuseumi praegustes ruumides ei ole meil võimalik pakkuda uudseid lahendusi, mis külastajaid köidaks,” lausus Tegelmann. “Meil on vaja laiendust, uut külastuskeskust, mille abil me saaksime edasi minna. Teatud aegadel on meil korraga hästi palju külastajaid ning nad ei mahu siis sinna ära.”
Uue külastuskeskuse rajamise ja vana koolimaja rekonstrueerimise projekt on mõne aasta eest küll juba koostatud, kuid tänaseks on see seisma jäänud.
“Palamuse muuseumi probleemiks on see, et me oleme riigiasutus,” nentis Arne Tegelmann. “Kui me räägime sellest, et kõik rahastused betooni võiksid toimuda maakonna arengukava põhjal, kuhu kõik omavalitsused panevad kirja oma prioriteedid, siis meie ei ole tegelikult ühegi omavalitsuse jaoks see esimene prioriteet. Igas omavalitsuses on mingisugune objekt, mis on talle kõige olulisem ning mida ta soovib arendada.”
Keeruline ülal pidada
“2010. aastal valmis uue külastuskeskuse projekt, tänaseks on olemas ka ehitusluba. Uus keskus annaks külastajatele palju uusi võimalusi ning tooks kindlasti juurde külastajaid nii meie muuseumile kui ka mujale ümbruskonda,” ütles muuseumi juhataja. “Riik pani projekti küll palju raha sisse, kuid nüüdseks see seisab ning ei ole kellegi mure. Kultuuriministeerium alustab samal ajal aga uute teemade ning uute muuseumide arendustega.”
Arutelul osalenud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul kaasnevad uute ehitistega sageli suured ülalpidamiskulud. “Riigi hirm on täna selles, et kui me teeme uue maja, siis kas me suudame seda ka ülal pidada,” lausus Mutso. “Ehitada on lihtne, aga pärast on seda keeruline ülal pidada.”
Tarmo Mutso sõnul ei tohi riigipoolset investeeringut näha vaid ühe objektina, vaid kõige olulisem on külastaja teekond. “Järgmisel eelarveperioodil investeeritakse vaid sinna, kus on juba midagi olemas,” lausus turismiarenduskeskuse direktor. “Olemasolevat täiendatakse ja arendatakse, et see muutuks veelgi terviklikumaks ja paremaks.”
“Kui me ütleme, et Jõgevamaa on muuseumide maa ja siin viibides käiakse läbi mitmed neist, siis on küsimus selles, mida külastaja vajab, et tal oleks huvi nende muuseumide vastu. Lahendada tuleb kõik erinevad etapid: et ta saaks liikuda muuseumide vahel, et tal oleks olemas kogu info nende kohta jne. Kui prioriteediks saabki n-ö muuseumide maa, siis tehakse ühe muuseumi juures üks täiendus, teise juures teine ja kolmanda juures kolmas täiendus.”
Avatud 24 tundi ööpäevas
Arutelul tekitas küsimusi Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi pileti hind, mis on vaid üks euro. “Miks mitte kümme?” küsis Tarmo Mutso. “Sellepärast, et meil ei ole külastajatele pakkuda uut kvaliteeti asja eest, mis on 25 aastat samasugune olnud,” jõudis Arne Tegelmann vastates tagasi oma põhimure juurde. “Omateenitud tulu ei ole meil siiski kahanenud, oleme tegevusi juurde mõelnud ning sellega on tulu hoitud enam-vähem samasugusena.”
Möödunud nädalal käisid maavalitsuse ja omavalitsuste toel Palamusel traditsioonilises vana aja koolitunnis kogu maakonna koolide esimeste klasside õpilased, järgmisel nädalal pakutakse koostöös Jõgeva linna teatriga neljandate kuni kuuendate klasside lastele liiklusohutusteemalist lavastust “Teele Tootsiga tänaval”, mida on lisaks Jõgevamaa koolidele vaatama tulemas ka naabermaakondade lapsed. “Selles osas meil probleeme ei ole, probleemiks on igapäevane tavakülastaja, keda me tahaksime ka oma muuseumis näha, aga tema jaoks on uuendusi vaja,” lausus Arne Tegelmann.
Palamuse kihelkonnakoolimuuseum on pöördunud kultuuriministeeriumi poole ettepanekuga, mille kohaselt võiks muuseum olla avatud 24 tundi ööpäevas ja 365 päeva aastas. Arne Tegelmanni sõnul tähendaks see n-ö iseteenindavat muuseumi. “Lähed kohale, maksad raha, automaatika teeb ukse lahti ja tuled lähevad põlema. Palamuse muuseum võiks olla esimene selline innovaatiline muuseum Eestis. See vajaks muidugi investeeringuid ja ma ei tea, kas kultuuriministeerium kiidab selle mõtte heaks.”
Tarmo Mutso jäi idee suhtes mõõdukalt skeptiliseks. “Palamuse muuseumi kõige suuremaks väärtuseks on selle lugu,” lausus ta. “Oluline on, et see ka inimestele kohale jõuaks. Kui see tekitab lisaelamuse ja teeb muuseumi palju lahedamaks ning annab efekti juurde, on see muidugi kaalumist väärt.”
Sel reedel külastab Jõgevamaad kultuuriminister Urve Tiidus. “Loodan, et saan ministrilt küsida, kas kunagi riigi poolt algatatud Palamuse muuseumi uuendamise projekt on tänaseks maha maetud,” lausus Arne Tegelmann.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso: “Palamuse muuseumi kõige suuremaks väärtuseks on selle lugu.”
i
MATI ALEV
