|
|
Avinurme Elulaadikeskuses peetud 12. kangakudujate infopäeva kroonis kangasulase väljakuulutamine. Selle au osaliseks sai Puurmani käsitööseltsi Kati liige Urve Sääsk lõimeripstehnikas kootud vaiba eest. |
Urve Sääsk märkis vaiba kohta tagasihoidlikult, et kogemata juhtus. Käsitööseltsi naiste kinnitusel ei juhtu aga kogemata midagi, selleks tuleb kõvasti tööd teha. Käsitööseltsi Kati liige Sirle Koorts lisas, et Urve vaip paistis teiste hulgast kohe silma. “Olime kindlad, et tema töö ongi võiduvaip, ja nii läks ka,” ütles ta. Kokku oli infopäeval osalejaid 91 ja nemad valisidki parima vaiba.
Varnast võtta Kõikidel kangakudujate infopäevale tulijatel paluti kaasa võtta lõimeripstehnikas kootud põrandavaipu – kas uusi omakootud või ka vanu, sugulastel-tuttavatel kasutuses olevaid. Puurmani naistel oli lihtne, tuli ainult vaibad kaasa võtta ja minna. Puurmani käsitööseltsi Kati liikmed olid just harjutanud etnograafiliste vaipade tegemist ja tulnud kenasti toime ka lõimeripstehnikaga. Vahetult enne ülestõusmispühi sai Puurmani vallamaja saalis näha käsitöötegijate “saaki” – vastvalminud etnograafilisi vaipu. Neid oli üle viiekümne, nii et terve vallamaja saal sai kenasti täis. Käsitööseltsi eestvedaja Hilja Õim rääkis, et nende projekt sai teoks PRIA abil ja tema käis selleks isegi koolitustel. Puurmanis oli juhendajaks Veinika Västrik Tartu Kõrgemast Kunstikoolist. Etnograafiliste vaipade tegemiseks läks möödunud sügisel. Käsitööseltsil on olemas kuued kangasteljed, ruumi jagus. Kõige raskem ongi Västriku kinnitusel lõimeripstehnika, nende vaipadega on tulnud väga palju eeltööd teha ja kuduminegi oli aeglasem kui teistes tehnikates. Need vaibad on tõesti tuhande lõimega ning lõngad kõik kodus värvitud ja keritud.
Pikk traditsioon Lõimeripstehnikas vaipu tehti Eestimaal pea sada aastat tagasi. “Ega neid väga palju enam järel olegi,” nentis Veinika Västrik. Hilja Õim rääkis, et kangakudujate infopäev oli väga hästi korraldatud. “Neil olid korraldajateks noored inimesed, meil teevad käsitööd eakamad. Infopäeval kuulis ka mälestusi lõimevaipade müügiretkedest. See oli väga huvitav, kuidas naised nõukaajal salaja äri ajasid. Materjal saadi Narva Kreenholmist ja Peterburist, värviti ka ise. Lõimeripstehnikas vaipu kasutati väga palju luteri kirikutes. Üks naine teadis rääkida, et mitmes kirikus on need vaibad veel maas, nende kogupikkus ulatub pühakodades 28-31 meetrini. Vaibad kulusid seetõttu, et kirikutel on suured aknad ja päike pleegitas vaibad ära.” Hilja sõnul tegi Avinurmes väga huvitava ettekande Marju Raabe, kes rääkis lõimevaipadest Eesti Rahva Muuseumi kogudes. Väga ilusaid vaipu koovad tema kinnitusel ka Avinurme naised, seal on lõimeripsiliste põrandakatete kudumise traditsioon pikk. Kangakudujate päeva üks organiseerija oli Veinika Västrik, tema kutsuski Puurmani naised Avinurme. Praegu valmistavad käsitööseltsi Kati naised hoolega raamis salle. Raamid osteti Suure-Jaanist, huvitavad abivahendid said nad ühe Põltsamaa käsitööhuvilise abiga. Õpetusi jagas Svetlana Annamaa. Puurmani käsitööseltsi Kati eestvedaja Hilja Õim: “See oli väga huvitav, kuidas naised nõukaajal salaja äri ajasid. Materjal saadi Narva Kreenholmist ja Peterburist, värviti ka ise.” i HELVE LAASIK
