Jõgeva linnavalitsuse parklas võib tihti näha musta Subaru ralliautot. Sellega vurab tööle linnavalitsuse sotsiaalspetsialist Annika Arnek, kel on kaardilugejana mitmete rallivõistluste võidud ja Eesti meistritiitlid ette näidata.
Rallipisik on Annikas juba ammu. Rallisõit on tema sõnul eriline elamus, kirjeldamatu tunne. “Kiirus, need helid, kui autos istud – neid tundeid on raske edasi anda,” tunnistas ta. Naiste seas on rallisõitjaid ja kaardilugejaid üsna vähe, võistlustel kohtab neid üksikuid.
Õnnelik juhus
Annika on pikaaegne rallile kaasaelaja, kellest sai juhuslikult kaardilugeja. “Fännina käisin igal võimalusel võistlustele kaasa elamas. Kuulsin päris juhuslikult tuttavatelt, et Alar Tatrik vajab kaardilugejat. Kuna olen hulljulge, siis otsustasin proovida,” rääkis ta. Pärast paari tundi metsarajal harjutamist, Alari näpunäiteid, kuidas raja legendi koostada ja lugeda ning trenni mindigi võistlema. Esimest korda oli Annika kaardilugeja rollis 2012. aasta suvel Rally Estonial. “Siis olime rajal nullautoga. See tähendab, et aega ei võetud, sõitsime raja enne teisi võistlejaid läbi,” meenutas Annika.
“Kevadtalvel oli esimene “katus”, auto sai nii palju kannatada, et võistlemine jäi mõneks ajaks toppama,” rääkis kaardilugeja, kinnitades, et sõidu- ega võistlushirmu sellegipoolest ei tekkinud.
Paari kuu pärast kuulis Annika juhuslikult, et Sander Siniorg otsib kaardilugejat. “Mõtlesin proovida. Ja nüüdseks sõidame koos juba poolteist aastat. Kohtusime Sandriga esimest korda Narva rallisprindi stardis. Vahetult enne starti tervitasime ja saime nimepidi tuttavaks,” meenutas kaardilugeja kohtumist uue juhiga. Annika tunnistas muiates, et Sandri ilme oli ikka päris kohmetu ja üllatunud. Talle ei olnud keegi öelnud, et uus kaardilugeja on naine.
“Sandril oli toona suur julgus minuga sõita, sest mul puudus kiiremate autodega kogemus,” tõdes Annika. Sellegipoolest tulid Annika ja Sander tookord rallisprindis esimeseks. “Sealt meie sõidud jätkusidki ning 2013. aasta hooaja lõpul tulime rallisprindis ja noorterallis Eesti meistriteks,” lisas Annika.
Ohtlik spordiala
Annika hobi pakub perekonnale üksjagu närvikõdi. “Kui võistlus on läbi ning kõik on korras, siis ei tundugi spordiala nii ohtlik,” nentis Annika. Kord otsustas ema tütre võistlust vaatama tulla ja just siis juhtus õnnetus. Nimelt lõi Viru rallil teel olnud kivi ratta risti ning auto rullus üle katuse. Kõik jäid küll terveks, aga pärast seda otsustas ema, et tema enam võistlustele ei lähe. Lubadust pidas ta tänavu sügiseni, kui taas Tartu rallile tuli. Sel korral purunes auto kapotikinnitus ning kapotikaas lõi esiklaasi sisse. Kuigi üks pealtvaataja asjatundlikult ja kiiresti abi andis ja mehaanikud klaasi kärmelt ära vahetasid, langesid Annika ja Sander tipust päris lõppu. Sel aastal rallis karikat enam ei püüa, kuid rallisprindi tulemustega võib siiski rahule jääda.
Motospordis on õnnetused sagedased, Annika sõnul on aga riskid maandatud. “Ralliautos on “puur”, turvaiste, viiepunktivöö, kiiver, kaelatugi. Lisaks on seljas kombinesoon, mille all tulekindel pesu. Autos istun nagu turvahällis, kindlalt traksidega kinni nagu beebi,” kirjeldas kaardilugeja turvavarustust. Õnnetuse puhul käib kõik üldjuhul väga kiiresti ja midagi ei ole enam võimalik ette võtta. Vahel jäävad aga mällu mõned aegluubis pildid. Näiteks sõitsid Annika ja Sander mais Harju rallil sauna sisse ning mõlemal sõitjal oli meeles hoone sein.
Mõni õnnetus on isegi tragikoomiline. Möödunud aastal Rally Estonial peatus auto nii, et tagumine ots oli 90-kraadise nurga all puu otsas.
“Õnnetuse korral pean ma teistele sõitjatele märku andma, kas kõik on korras või vajame abi. Lisaks peab paigaldama ohukolmnurga ja helistama staapi. Sealt küsiti, kas kolmnurk on paigas. Selgitasin, et ei saa panna, sest see on puu otsas. Keegi ei saanud aru ega uskunud enne, kui pilte nägid,” jutustas Annika uskumatust olukorrast.
Mitmekülgne kogemus
Et kohalikel meistrivõistlustel tekkis pikk paus, otsustati osaleda Soomes toimuval rallil. Annika sõnul on Soome teed keerulised, aga saadi hästi hakkama. Esimest rallit Soomes võib lugeda igati õnnestunuks. Katse katselt tempo paranes, viimaselt katselt tuli võit oma klassis ning lõppkokkuvõttes tõusti viiendalt kohalt teiseks.
Lisaks tandemile Siniorg-Arnek võis Annikat septembri lõpus näha Hiiu rallisprindil kahe meeskonna koosseisus. “Kõigepealt läksin Sandriga rajale ja seejärel istusin kohe ümber Egon Kauri ekipaaži. Olin temaga suvel Viru rallil Mitsubishi EVO X-ga juba sõitnud ja jäime kolmandaks. Egoni kaardilugeja ei saanud neil võistlustel osaleda ning olin nõus aitama,” selgitas Annika, tunnistades, et see oli suur väljakutse. “Sandri ja Egoni rajalegendid on vastupidised. Kui Sandril tähendab number 1 peaaegu olematut kurvi, siis Egonil on see hoopis järsk kurv. Pidin kiiresti ümber häälestuma.”
Egoniga pälvis Annika kiiremate autode klassis etapivõidu ning kaheveoliste autode klassis tuldi Sandriga teiseks. Tegemist oli ühtlasi ka rallisprindi meistrivõistluste viimase etapiga, millega selgusid selle aasta Eesti meistrid. Neljaveoliste autode klassis on meistrid Egon ja Annika ning eelmised sõidud kaasa teinud kaardilugeja Erik Lepikson. Lisaks on Annika Eesti meistriarvestuses koos Sandriga kolmandal kohal.
Sellel nädalavahetusel toimub Eesti autoralli viimane etapp Saaremaal. Annika ja Sander on jälle stardis.
MARGE TASUR
