Märtsis loodud koalitsioonivalitsus andis sügise esimestel päevadel riigikogule üle järgmise aasta eelarveprojekti. Just seda, 2015. aasta riigieelarvet peeti meie koalitsiooni kõige tõsisemaks väljakutseks.
Tulemust hinnates julgen öelda, et meie ja sotsiaaldemokraatide valitsus on oma tööga hästi hakkama saanud. Eelarve arvestab julgeolekuolukorda ning täidab meie ühiselt plaanitu, tööjõumaksud alanevad ning lastetoetused tõusevad. Niisiis igati mõistlik ja vastutustundlikult koostatud eelarve, ilma valimisaastale viitavate liialdusteta.
Eelarve on mahukas ja selle iga kulurea läbitöötamine võtab aega, aga juba täna võib öelda, et oluline on paigas. Turvalisus on meie tänases maailmas aktuaalne teema ja seega peab need read esmajärjekorras üle vaatama: kaitsekulud on üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust, sisejulgeolekusse läheb 21 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal. Iga päev meie turvalisuse eest seisjate palk tõuseb avaliku sektori keskmisest enam, eelkõige tõusevad eriteenistujate palgad.
Piir peab
Meie idapiir ei ole ainult Eesti piir, see on ka Euroopa Liidu piir. Seepärast tuleb seada sihid piiri turvalisemaks muutmiseks. Eelarvest jagub raha nii piirijoone puhastamiseks, valvetehnika täiustamiseks kui ka piirivalvuritele korraliku varustuse ning relvade soetamiseks – kõik selleks, et piirikaitse oleks tänasest veelgi tõhusam. Just EL välispiiril olek tõstatab vajaduse piirivalve eriüksuse moodustamiseks, mis saab teoks järgmisel aastal. Lisaks on siis kavas alustada nii Piusa kui Ruhnu kordoni ehitust.
Minu kindel veendumus on, et turvaline riik algab kodust ja igal lapsel Eestimaal peab olema võimalus tegeleda oma isiklike annete avastamise ning arendamisega. Üldharidus on aga lausa põhiseaduslik õigus. Lastetoetused on peredele abiks just huviharidusega tegelemisel, aga ka vajalike vahendite soetamisel, mis toetavad osalust koolitöös.
Koalitsioonileppe tegemisel planeeritud lastetoetuste tõus saab tehtud – esimese ja teise lapse toetus tõuseb 19,18 eurolt 45 euroni. Pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad veel 45 eurot vajaduspõhist toetust lisaks nii esimese kui ka teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 76,7 eurolt 100 euroni. Iga laps vajab toetust, aga eelkõige peame märkama neid, kellel on raskem, ja just neile lisavahendeid suunama.
Rohkem raha
Eelarve on näoga ka nende poole, kes on oma panusega meile tänase riigi hoidnud ja edasi andnud. Lisatoetus ootab meie (vana)vanemaid: keskmine vanaduspension tõuseb ligi kuus protsenti, 353 eurolt 374 eurole, ning keskmine pension jääb maksuvabaks. See on samuti oluline põhimõte, millest rääkisime kevadel kui koalitsiooni kindlast eesmärgist.
2015. aasta eelarve jätkab meie senist suunda tööjõumaksude vähendamisel, tulumaks ja töötuskindlustusmakse langevad ning tulumaksuvaba miinimum tõuseb. Tööjõumaksude alanemise tulemusena paraneb ettevõtete konkurentsivõime ning üksikisiku palgast läheb vähem riigile. Nii saab iga töötaja oma töö eest rohkem raha, mille kasutamise üle otsustab ta ise.
Ei pea olema suur prohvet, et ennustada eelarve menetlemisel ette tulevaid vaidlusi ja unetuid öid, kui peetakse ööistungeid. Opositsioon peab ju samuti oma rolli täitma. Siiski saab olema huvitav näha-kuulda, millega põhjendatakse sellel korral vastuseisu meie valikutele: alandada tööjõumakse, tõsta lastetoetust või suurendada kaitsekulutusi. Ainus tõsine põhjendus on eesseisvad valimised. Eelarve tuleb aga teha valimispäevast edasi vaadates, mitte valimispäeva silmas pidades.
ii
TERJE TREI, riigikogu liige, Reformierakond
