Statistikaameti infopäeval maalis peaanalüütik Mihkel Servinski meie maakonna tulevikust murettekitava pildi. Ta ütles, et praegu toimuvate protsesside jätkudes elab Jõgevamaal 2040. aastal praegusega võrreldes 27,2 protsenti vähem inimesi.
Sellele järgnes tõdemus, et omavalitsuste ja maakonna strateegilistes plaanides ning eesmärkides on puudu üks selgelt sõnastatav eesmärk, millest lähtudes tegutseda.
2010. aastal sõnastatud maakonna arengustrateegia 2020+ on eesmärkide sõnastamisel hambutu. Seal on küll kilbile tõstetud elanike heaolu kasv ja jätkusuutlik rahvastiku taastootmine, kuid täpsemad sihid mattuvad “kommunismiehitaja” leksikasse: “suurendame”, “kasvatame”, “parandame”, “loome eeldusi” jms. Ei ühtegi konkreetset mõõdikut.
Ainus number, mida strateegilistes eesmärkides mainitakse, on elanike kriitiline piirarv, millest allapoole ei soovita langeda. See on 30000. Kahjuks näitab Servinski prognoos, et see eesmärk on ebarealistlik.
Ma ei ole kindel, et elanike arv on see kõige õigem indikaator, mille ümber ehitada maakonna või omavalitsuse arengustrateegia. Kriitilisema tähendusega on mitmed kvalitatiivsed näitajad, mis ütlevad midagi siinsete inimeste läbilöögivõime ja heaolu kohta. Arengustrateegia peaks tegelema just nende teemadega.
Rohkem on räägitud sellest, et Jõgevamaa elanikkond on küllaltki vaene: keskmise palga võrdluses asume maakondade arvestuses tagaotsas. Vähem on aga räägitud sellest, et keskmine haridustase on Jõgevamaal madalam kui üheski teises maakonnas.
2011. aasta rahvaloenduse andmeil oli meil kõrgharidusega inimeste osakaal rahvastikust (vanus 20+) 20,3 protsenti. Võrdluseks: Võrumaal oli see 21,4 protsenti, Valgamaal 22,7 protsenti, Viljandimaal 22,8 protsenti, Pärnumaal 24,8 protsenti. Tartust ja Tallinnast pole mõtet rääkidagi.
Kindlasti ei ole kõrgharidust mõtet üle fetišeerida, kuid maailmapraktika on näidanud seda, et parema hariduse ja kõrgema sissetuleku (inimeste heaolu) vahel on vastastikune seos. Parema haridusega inimesed on ka sotsiaalselt ja majanduslikult aktiivsemad, nende hulgas on rohkem uute mõtete algatajaid ja teostajaid, mistõttu panustavad nad lisaks isiklikule heaolule sageli enam kogukonna arengusse.
Maakonna majandusruum vajab uusi tuuli
Siit mõte: miks ei võiks Jõgevamaa olla kümne aasta pärast kõrgharidusega inimeste osakaalult Eesti esimese viie maakonna hulgas?
Muidugi, omad piirid seab siin ajalooliselt välja kujunenud majandusruum – Jõgevamaal on primaarsektori (põllumajandus, kalandus, metsandus) osakaal üks suuremaid Eestis ja haritud valgekraedel ei ole siin täna just palju eneseteostuse võimalusi.
Võttes aga eesmärgiks kõrgema haridustaseme ja paremad palgad, tuleb majandusruumi teadlikult mõnevõrra ümber kujundada. Ühe võimalusena näen info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori osakaalu olulist suurendamist maakonna majanduses.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu eelmine president Enn Saar lausus aasta tagasi konverentsil “IT kui Eesti majandusmootor 2020”, et Eesti konkurentsivõime eelduseks on senisest suurem panus IKT-sektorisse. Selles sektoris on suurima lisandväärtusega, kõrgelt kvalifiteeritud ja väga hästi tasustatud töökohad.
“Meil on vaja lähiaastatel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskustega spetsialistide arvu kahekordistada,” ütles Saar. “Pea kõik eluvaldkonnad alates metsakorraldusest kuni meditsiinini vajavad kvaliteetset e-õpet ja head praktikabaasi. Meil on visioon, et Eestist võiks kujuneda usaldusväärsete infoühiskonna teenuste kasutamisel maailma esinumber.”
Raske on eeldada, et Skype, Playtech või mõni muu IT-gigant end Jõgevamaale sätib, küll aga näen varjatud võimalusi väiksematele IT-ettevõtetele, mis võiksid teha allhanke korras mõnele suuremale tööd.
Paistab, et haridussüsteemis on IKT potentsiaalist aru saadud. Põltsamaa ühisgümnaasium avas koostöös Tartu kutsehariduskeskusega tänavu reaal-infotehnoloogia õppesuuna ning osaleb Digipöörde kooliuuendusprogrammis. Igati tänapäevane on ka aasta eest käivitunud Jõgevamaa gümnaasiumi IT-võimekus.
<font face=”arial,helvetica,sans-serif”>Usun, et meil on head eeldused luua koostöös koolide, omavalitsuste, maavalitsuse, EASi, Jõgevamaaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning IT-Akadeemiaga maakonda üks-kaks IT väikeinkubaatorit või -agentuuri, mis toetavad infotehnoloogia väikeettevõtete loomist ja arendamist.
Loodav IT-agentuur võiks olla ka kompetentsikeskuseks, kust omavalitsused ja teised avalikke teenuseid pakkuvad organisatsioonid saavad vajadusel abi ja tuge oma infosüsteemide arendamisel.
Haridusinnovatsioon on arenguvõti
Teiseks oluliseks teguriks Jõgevamaa konkurentsivõime parandamisel pean haridusinnovatsiooni, mis muudab meie koolid senisest suuremal määral osaks maakonna majandusruumist.
Paar aastat tagasi püüdis omavalitsuste liit algatada koostöös üldharidus- ja ametikoolide, ettevõtluskeskuse ja töötukassaga maakondlikku hariduskoostöövõrgustikku, mille eesmärgiks oli suurendada Jõgevamaal pakutava hariduse konkurentsivõimet. Visioonides jõuti niikaugele, et ühel hetkel võiksid meie koolid muutuda atraktiivseks mitte üksnes siin, vaid ka väljaspool maakonda elavatele noortele.
Hariduskoostöövõrgustik pidi lammutama virtuaalsed tõkked üldharidus- ja ametikoolide vahel, algatama haridusuuendusi, kuhu oleksid aktiivselt kaasatud ka omavalitsused ja ettevõtjad. Õpilaste ja õpetajate vahetused maakonna piires, praktikabaaside ja klasside ristkasutused, tööandjate soove ja vajadusi arvestavad õppekavad, erinevatele koostöömudelitele üles ehitatud õpikeskkondade loomine jms on vaid väike loetelu sellest, mis sai tookord paberile pandud.
Hariduskoostöövõrgustiku arendamine ja haridusinnovatsioon laiemalt on kindlasti üks valdkondi, millesse tasub senisest enam panustada ja kuhu on peidetud Jõgevamaa arengu võti.
i
RAIVO SUNI
