Septembris alustas Jõgevamaa gümnaasiumis kooliteed kolm vahetusõpilast. Haruka on Jaapanist, Patricia ja Annamaria Saksamaalt. Tüdrukud naudivad siinses koolis õppimist ning on oma valikuga igati rahul.
Annamaria Geissler õpib 10. klassis ning Particia Usée ja Haruka Ota 11. klassis. Olenemata sellest, et tüdrukud käivad erinevates klassides, kinnitavad nad kui ühest suust, et neil on tore seltskond, kõik on sõbralikud, kokkuhoidvad ning alati abivalmid.
Lisaks õppetööle on tüdrukud väga uudishimulikud ning avatud kõigele uuele. Vaba aeg on põhjalikult sisustatud. Annamaria tegeleb iluvõimlemisega juba väikesest peale. Jõgevalgi ei saa ta oma lemmikspordiala unarusse jätta. Seega käib Annamaria Virtuse juures iluvõimlemise trennis. Rühmakaaslased on küll oluliselt nooremad, ent see ei sega tüdrukut põrmugi. Nagu ta ise ütleb, tuleb teha kõike natuke. Lisaks ta ratsutab ja loeb raamatuid.
Haruka jagab oma vaba aega klaveriõpingute ning rahvatantsu vahel. Patricia alustas võrkpallitreeningute ning house- tantsuga.
Teistmoodi koolielu
Annamaria leiab, et Jõgevamaa gümnaasium on palju parem kui tema kodukool. Siin on nii õpetajad, õpilased kui tunnid paremad. Üllatav on see, et õpilased on püüdlikud, nad tahavad õppida. Kõik kuulavad ja teevad tunnis hoolega märkmeid.
Annamaria koolis nii ei ole. Õpilased teevad, mida tahavad. See on suuresti tingitud sealsest koolisüsteemist. Õpilased peavad juba varakult otsustama, kelleks nad saada tahavad. Kui võimed ja ambitsioonid on suured, siis käiakse ka vastavas koolis, koos püüdlike õpilastega. Kui pole aga võimeid ega julgeid tulevikuplaane, siis pole pingutus nii oluline, sest nii või teisiti saab kooli lõpetades lihttööliseks.
Haruka lisas, et esimeseks erinevuseks on see, et puudub koolivorm. Tunnid on pikad, aga koolipäev lõpeb siiski varem. Jaapanis kestavad tunnid õhtuni välja, pärast seda saab trenni minna. Klassides on neil 40 õpilast ning seitse paralleeli ehk ühes koolis võib olla 280 ühe klassiastme õpilast. Tunnis õpitakse üldjuhul hoolega. Oluline on ennast hariduslikult tõestada ning saada töökoht. “Jaapanis õpetajad õpilaste nimesid ei tea. Neid on liiga palju, et meelde jätta. Alguses oli see imelik, kui õpetaja kõnetab siin nimepidi,” tunnistas Haruka.
Patriciagi on üllatunud siinsete õpilaste viisakusest, tähelepanelikkusest ja hoolsusest. “Meil Saksamaal on tunnis palju rääkimist ja arutelu, toimuvad diskussioonid ning debatid. Tunnen sellest siin puudust. Vahel mõtlen tunnis, et tahan rääkida, miks me ei räägi ega arutle, rääkis ta.
Vahetusõpilased ise endale vahetuskooli valida ei saa, riiki aga küll. Algselt oli Annamarial soov minna Kanadasse, aga vanemad olid vastu, et tütar nii kaugele läheb. Seetõttu valis ta midagi Euroopast, kus oleks põnev ja uudne.
Haruka tahtis esialgu minna inglise kultuuri- ja keeleruumi, kuid eelnenud keeletesti tulemused jätsid talle valikusse Euroopa. “Valisin Hollandi, Saksamaa ja Eesti vahel. Otsustavaks sai see, et siin saab eesti keelt õppida. Jaapanis on võimalik võtta hollandi ja saksa keele kursusi, aga eesti keelt seal ei õpetata,” rääkis Haruka.
Patriciat köidab eesti keel ja kultuur, eriti ajalugu Venemaa okupatsiooni ajal. “Kui Saksamaa oli kaheks jagatud, elasid minu vanemad Ida-Saksamaa poolel. Mulle meeldib kuulata nende lugusid ja mälestusi sellest ajast. Märkan Eestiga sarnasusi. Tahan rohkem ajalooga tutvuda ning võrrelda neid aegu, mis tunduvad nii sarnased. Lasen oma siinsel perekonnal rääkida sellest ajast,” rääkis Patricia. “Saksamaal on umbes 80 miljonit elanikku, aga Eestis üle miljoni. On põnev sellest rohkem teada saada,” lisas ta ootusärevalt.
Perekond siin ja seal
Perekondadega ollakse rahul. Nad on toetavad ning aitavad keeleõppele igati kaasa. Kui Annamaria räägib inglise keeles, siis vanemad tõlgivad ja lasevad tal lauseid kohe eesti keeles korrata, et see meelde jääks. “Loomulikult läheb kõik kohe meelest ära,” muigas Annamaria. Lisaks kasutab perekond tahvlit, kus saab harjutada sõnu ning kirjutamist.
Haruka on oma uue perekonnaga teinud õunamahla, süüa teinud ja tutvunud ümbrusega. Lisaks eesti keelele harjutab Haruka ka inglise keelt. “Nad kokkavad koos emaga ja räägivad nii inglise kui eesti keeles,” ütles Haruka Eesti õde Ruth Nael.
Kõige toredamad hetked on Haruka arvates siiski jalutuskäigud pere koeraga. Jaapanis tal lemmiklooma ei ole. Ruthi sõnul elas nende peres vahetusõpilane ka möödunud aastal. Eelmine tüdruk läks ja juba kahe kuu pärast oli neil jällegi uus pereliige. Mingit võõrastamist ei olnudki.
“Haruka elas kiiresti meie pereellu sisse. Tegi meile süüa, kasutades kodumaalt kaasa võetud vürtse. Aitab meil jaapani keelt õppida ning õpetab, kuidas sõnu hääldada. Lisaks kuuleme palju Jaapanist ja sealsest kultuurist,” rääkis Ruth.
Annamaria eesti õde Age-Liis Venno kinnitas, et ka nemad on
Nii Ruth kui Age-Liis on ka ise pikka aega soovinud välismaale õppima minna, kuid nüüd ootab ees gümnaasiumi lõpetamine. “Küllap ülikoolis jõuab minna,” arvasid tüdrukud. PILDI ALLA
Vahetusõpilased ja nende Eesti õed Jõgevamaa gümnaasiumis. Vasakult Age-Liis, Annamaria, Patricia, Ruth ja Haruka.
Jõgevamaa gümnaasiumi tänavused vahetusõpilased
*Annamaria Geissler Saksamaalt 10. klassis
*Particia Usée Saksamaalt 11. klassis
*Haruka Ota Jaapanist 11. klassis
i
MARGE TASUR
