Natalja Randoja tööraamat on lausa igav, sest ta on töötanud keelteõpetajana Mustvee gümnaasiumis 35 aastat. Suure kogemustepagasiga õpetajale teeb rõõmu, et tema poeg Dimitri alustas tänavu 1. septembril Luua metsanduskoolis samas ametis, õpetab metsakasvatust.
Kas tema pojast saabki õpetaja, seda ema ennustama ei hakka. “Aeg näitab,” tõdes naine. Igatahes on nende peres praegu kaks õpetajat.
Mustvee oli Tartule lähemal kui Kunda
Enamik Natalja Randoja kolleege on väitnud, et nad ei tahtnud saada õpetajaks, kuigi on selles ametis juba aastaid kenasti hakkama saanud.
Põlise tartlasena asus Natalja pärast Tartu 4. keskkooli lõpetamist ülikoolis romaani-germaani keeli õppima. “Eks enamik lõpetanuid suunati õpetajateks. Nii ka mind. Oli valida kahe keskkooli vahel – Kunda või Mustvee. Kundast olin kuulnud, et see on tolmune linn ja seal töötab tsemenditehas. Mustveest ei teadnud ma üldse midagi. Sõitsin siis vaatama. Küsisin mitu korda bussijuhi käest, et millal Mustvee ükskord tuleb. Valisingi Mustvee. 1979. aasta 1. augustil tulin tööle. Mustvee oli minu jaoks parem ka sellepärast, et tahtsin olla vanematele lähemal. Tol ajal oli väga tihe bussiliiklus,” rääkis Natalja.
Õpetaja Randoja tuletas meelde esimesi õppeaastaid, kui ka laupäeviti koolis käidi. “Mul oli siis kolmapäev vaba, algul käisin kogu aeg kodus. Kui tuli pere ja sündisid lapsed, siis enam tihti ei sõitnud.”
Ta ütles, et need kolleegid, kellega tema alustas, on nüüdseks kõik juba koolist lahkunud ja peavad pensionipõlve. Natalja on kooli raudvara ja kavatseb pensionini vastu pidada. Töökoha vahetamine on tema hinnangul raske, see tähendab kolimist. Mustvee on talle armsaks saanud, ka tema lapsed on siinses gümnaasiumis õppinud
Õpetab juba teist põlvkonda
Naine on õpetanud juba oma esimeste õpilaste lapsi. “Varsti tulevad ka lapselapsed,” lisas ta.
Ta on käinud ja käib siiani aeg-ajalt tunde andmas ka Mustvee vene gümnaasiumis. “Gümnaasiumiosas on palju tunde koos,” täpsustas õpetaja.
“35 aasta jooksul olen Mustvees tõepoolest kõiki lapsi õpetanud,” tõdes ta. Ainus klass, kus ta polnud inglise keelt õpetanud, oli tänavu kevadel lõpetanud 9. klass. Kuid saatuse tahtel õpetas ta sellele klassile veidi aega enne kooli lõppu vene keelt.
Lapsed on õpetaja Randoja hinnangul muutunud. “Varem õpetajat kuulati ja austati, nüüd mõni väike ei kuuletu üldse. Võid rääkida, mida tahad. Minu pedagoogiline staaž on juba nii pikk, et ma suudan neid distsiplineerida. Mul oli üks esimene klass, kus kokku 16 õpilast. Nad olid igaüks omamoodi. Mõnikord tuli range olla. Ei saa õpetada, kui üks on laua peal ja teine laua all ning kolmas ei kuule üldse. Ma ei olnud nii väikestega varem tegelenud, kõige nooremad olid kolmandas klassis. Muidugi on keskaste ja teismelised n-ö raske kontingent, nad võivad rängalt solvata, aga aastatega olen saanud oskuse laveerida ning paljusid asju hoopis naljaga võtta,” nentis ta.
Enim valmistavad raskusi kuulamisülesanded
Kõige raskem on valmistada õpilasi riigieksamiteks. “Mõtlen pidevalt, et tuleks ometi keegi, kes riigieksamid enda peale võtaks,” tunnistas naine. Tänavu kevadel sai kolm Mustvee gümnaasiumi lõpetanud õpilast inglise keele riigieksamil üle 80 punkti. Kaks aastat tagasi sai üks noormees 92 punkti, tema õpibki praegu inglise filoloogiks. See on tunnustus õpetaja tööle.
“Tänapäeva lapsed istuvad palju arvuti taga ja surfavad internetis. Enamasti käib suhtlus inglise keeles. Nad ehk ise ei mõtle sellele, kuid küllap nad ikka midagi õpivad ka.”
Inglise keeles on õpilastel kõige rohkem raskusi kuulamisülesannetest arusaamisega. “Olen vene gümnaasiumi õpilastel soovitanud vaadata filme Eesti telekanalitelt, sest seal on originaalheli. Vene kanalitel on kõik dubleeritud. Osa õpilasi saab juba hästi aru, kui midagi on valesti tõlgitud.”
Vene keele oskus halb, saksa keel kaob koolist sootuks
“Kui alustasin, oli vene keel A ja O, kõik rääkisid. Vaadati vene filme, käidi Leningradi turul. Nüüd ei oska lapsed enam üldse vene keelt, nagu sein oleks vahel.
Varem oli nii, et kui ei osanud lõpueksamit valida, siis võeti vene keel. Nüüd seda soovitada ei saa, see oleks põrumine, ka Mustvees. Proovin siin ikka õpetada igapäevast keelt, et kui nad lähevad näiteks Venemaale ekskursioonile ja tahavad midagi teada, siis oskavad vähemalt küsida.”
Kui Natalja Randoja Mustveesse tuli, hakkas ta kõigepealt õpetama saksa keelt. “Küllap ma kümme aastat või rohkemgi ainult saksa keelt õpetasingi, siis läksime vaikselt inglise keelele üle.” Algul oli väga raske, sest polnmud õpikuid, kõike pidi ise otsima.
Ka praegu õpib Mustvee gümnaasiumis mõni õpilane saksa keelt, põhiliselt Torma põhikoolist tulnud lapsed. “Saksa keel sureb meil välja ja sellest on tõesti kahju. Mul on tänavu viimane saksa keelt õppiv õpilane. Mustvee vene gümnaasiumi saksa keele õpetaja oli volgasakslane, tema sõitis Saksamaale. Kuigipalju asendasin selles koolis, kuid nüüd on kõik inglise keelele üle läinud. Kes ka saksa keelega tulid, alustasid inglise keelega,” rääkis ta.
</p>
Aitas saksa keeles kirju kirjutada
Nüüd on nii, et kellel on vaja saksa keelest midagi tõlkida või saksa keelde ümber panna, tuleb Natalja Randoja juurde. “Saksamaa maksis koonduslaagrites olnud inimestele kompensatsiooni. Tuli välja, et ka Mustvees oli inimesi, keda see puudutas. Aitasin neil Saksamaale saksa keeles kirju kirjutada. Näiteks imikutel ei olnud laagrites numbreid. Kui vanematest kedagi enam elus polnud, siis oli väga raske koonduslaaris olemist hiljem tõestada.”
Natalja Randoja sõnul on kahju, et noored õpetajad ei saa osades õppeainetes kuidagi oma koormust täis ja seetõttu jääb palk napiks. On ka õpetajaid, kes töötavad kahes koolis ja ikka ei tule tunnid täis.“Mul on õpilasi, kes õpetajaks õppinud. Varem oli neid rohkem, osa on juba kaugemale tööle läinud.”
Kui võõrfiloloog läheb firmasse tööle, on tema palk kõrgem kui õpetajal. “Viimasel ajal ei otsita ka inglise filolooge koolidesse nii palju kui varem. Tähendab, võõrkeeleõpetajaid juba on. Saksa keele õpetajaid on väga harva vaja. Mustveesse on tööle käinud õpetajaid ka Tartust. Avinurmest käib praegugi kaks õpetajat.”
Gümnaasiumiosas tunnid koos
Mustvee kahe gümnaasiumi ühendamisest on aastaid räägitud, tegudeni pole jõutud. Tegelikkus on, et kahe Mustvee kooli gümnaasiumiosa õpilastel on palju tunde koos, sest lapsi on väga vähe.
“Põhikool peaks ikka eraldi olema,” tõdes Natalja Randoja. Tema hinnangul on väga raske hakata venekeelsest kodust pärit lastele lausa esimesest klassist kõike eesti keeles õpetama. Kuigi on koole, kus nii tehakse. “Siis peab teine süsteem olema, kunstlikult kokku panna ei saa,” märkis ta.
Õpetaja Randoja teeb murelikuks seegi, et järgmisel sügisel ei tule Mustvee lasteaiast ühtegi last esimesse klassi. Kui Kasepäält mõni laps tuleb, on hästi. Olukord koolides on väga tõsine. “Kuidas toimida, tuleb põhjalikult läbi mõelda, mitte emotsioonide lainel otsustada,” on õpetaja veendunud. Eriti kurvaks teeb teda, et pole arvutusi ega ratsionaalseid argumente.
Õpetaja Randoja plaanib pensionini koolis vastu pidada. “Pension jookseb mul kogu aeg eest ära,” nentis ta.
Väga paljud Mustvees kooli lõpetanutest õpivad edasi Tartus või Tallinnas. Kodulinna jääb igast lennust ehk vaid üks, kui sedagi.
Kurvaks teeb Natalja Randoja tõsiasi, et noored lahkuvad Mustveest ega tule enam tagasi. “Siin pole tööd. Paljud minu endised õpilased on Suurbritannias, Iirimaal või Austraalias. Minu tütar läks 14 aastat tagasi Ameerika Ühendriikidesse õppima ja jäigi sinna. Eestis on tal väga raske tööd leida, ta on mikrobioloog,” rääkis naine.
Natalja Randoja elukäik
*Sündis 1957. aasta 15. juunil Tartus
*Vanemad olid insenerid
*Õppis Tartu 4. Keskkoolis ja aastatel
*1974-1979 Tartu ülikoolis romaani-germaani keeli
*1979. aasta 1. augustist siiani õpetaja Mustvee gümnaasiumis
*Andnud ja annab praegugi tunde ka Mustvee vene gümnaasiumis
Jaan Rahuküla, Mustvee vene gümnaasiumi direktor:
“Õpetaja Natalja Randoja on oma ala fanaatik. Ta valdab nii saksa kui inglise ja ka vene keelt. Õpetaja Randoja on nõudlik oma töös. Õpilased ja lapsevanemad austavad teda väga.
Püüame töötada selles suunas, et kahe kooli gümnaasiumiosas oleks õppetöö koos. Näen Natalja Randoja ka tulevikus just vanematele õpilastele keelt õpetamas. Inglise keel on selline üldaine, kus ei pea kasutama eesti ega ka vene keelt, tegemist on suhtluskeelega. Õpetaja Randoja saab oma tööga hästi hakkama.”
i
HELVE LAASIK
