Lapse sünd paneb enim oma elu kindlustama, selgus Swedbanki poolt läbiviidud elukindlustuse uuringust. Oma elu kindlustanud inimeste seas mainiti otsuse mõjutajatena veel ka vastutust lähedaste ees ja laenukohustusi.
Elukindlustusleping lähedaste kaitseks
Võrreldes 2012. aastal läbi viidud samalaadse uuringuga, on pere juurdekasvu tähtsus elukindlustuse sõlmijate seas märgatavalt kasvanud, tõustes 88 protsendiga kolme enim mainitud põhjuse seas kolmandalt kohalt esimeseks. Kohustusi lähedaste ees nimetas 78 protsenti vastanutest ning 71 protsenti laenukohustusi.
Vastutuse tähtsustamine pere ees näitab muutust inimeste arusaamises elukindlustuse olemusest ja vajalikkusest. Oma laenukohustuste kõrval mõeldakse üha enam oma lähedaste turvatunde tagamisele. Täna on juba 70 protsenti uutest elukindlustuslepingutest sõlmitud lähedaste kaitseks ning vaid 30 protsenti on seotud laenukohustustega.
Samas selgus uuringust, et elukindlustuseta vastajad leiavad sarnaselt varasematele aastatele, et kohustused panga ees on peamine tegur, mis neid üldse motiveeriks oma elu kindlustama. Selliselt vastas 61 protsenti elukindlustust mitteomavatest vastajatest. Pere osatähtsus oli nende vastajate seas alles kolmandal kohal, seda hindas oluliseks 43 protsenti vastanutest.
Kindlustatute ja mittekindlustatute hinnangute erinevus
Võrreldes 2012. aasta uuringuga, on elukindlustuseta vastajate seas vähenenud nende hulk, kes pole oma elu kindlustamisele üldse mõelnud, ning märgatavalt ehk 19 protsendilt seitsmele protsendile kahanenud nende inimeste osakaal, kes ei näe elukindlustusel üldse mõtet.
Üldist huvi kasvu iseloomustab ka asjaolu, et 2014. aasta seitsme kuu jooksul on Eesti turul sõlmitud elukindlustuslepinguid 19 protsenti enam kui aasta varem.
Uuringuga ilmnes ka, et kindlustuslepingu sõlminud ja seda mitte teinud inimesed annavad elukindlustusele erineva hinnangu. Ehkki kummagi rühma vastajad leidsid, et elukindlustus on turvatunnet pakkuv ning et eluasemelaenu võtjad peaksid oma elu kindlustama, erinevad arvamused elukindlustuse hinna ja hüvitiste väljamaksmise osas.
Elukindlustuse sõlminud vastajad hindasid elukindlustuse hinda odavamaks ning selle sõlmimist võrreldes kaheaastataguse uuringuga lihtsamaks. Samas on elukindlustust mitteomavate inimeste seas kasvanud arvamus, et elukindlustus on kallis ning et seltsid ei maksa korrektselt kahjuhüvitisi.
Uuring näitab selgelt, et inimesed, kellel puudub reaalne kokkupuude elukindlustusega, kalduvad nägema selles kellegi teise, mitte nende endi ja lähedaste hüvesid, ning omavad teadmatuse tõttu ka hinna kalliduse või hüvitiste maksmise suhtes rohkem eelarvamusi.
Elukindlustusuuringu viis läbi Swedbank tänavu juulis ja selles osales 804 vastajat.
i
KATRE UIBOMÄE, Swedbanki investeerimise ja kindlustuste osakonna juht
