Aastaid tagasi lubas üks erakond viia Eesti 15 aastaga viie rikkama Euroopa riigi hulka, kuid paraku jäi toona täpsemalt selgitamata, mil viisil on kavas seatud eesmärk saavutada.
Kahjuks pole Peipsist veel kuldkalakest kinni püütud, kes selle soovi täidaks. Tuleb leppida päriseluga, kus jõukuse kasvatamise nimel tuleb teha tööd ja näha vaeva, mitte loota üksnes imele.
“Mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii”
Isamaa ja Res Publica Liit on läbi aastate keskendunud inimeste reaalsete probleemide lahendamisele. Oleme pingutanud selle nimel, et Eesti muutuks päev-päevalt ja aasta-aastalt paremaks kohaks, kus elada. Meie eestvedamisel on Eestis tagatud tasuta kõrgharidus, lõpetasime inimeste kodualuse maa maksustamise ning seadsime sisse vanemapensioni, mille väljamaksmise praegune valitsus küll paraku edasi lükkas. Need olid IRLi peamised valimislubadused enne riigikogu valimisi aastal 2011.
Elu ei seisa paigal ning koos sellega muutuvad ka teemad, mis vajavad arutamist ja probleemid, mis ootavad lahendamist. Küsigem: milline on meie tänane seis? Seisame silmitsi tõsiasjaga, et Eesti majanduskasv on pidurdunud. Nagu ütles vabariigi president aastapäevakõnes: “Mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii”.
Tööjõu vaba liikumisega on tihenenud konkurents tööjõu üle meist jõukamate naaberriikidega. Peame tõsiselt mõtlema, kuidas tõsta inimeste motivatsiooni Eestisse jääda, siin töötada. Selleks vajame uut ergutajat, mis paneks inimeste sissetulekud jätkusuutlikult kasvama ning võimaldaks Eestil tervikuna liikuda edasi suurema heaolu ja turvalisuse poole kõige laiemas tähenduses.
Maksuvaba miinimum 500 eurole kuus
Isamaa ja Res Publica Liit on tulnud välja ettepanekuga käivitada maksureform, mis vähendaks inimeste maksukoormust ja aitaks kümneid tuhandeid ausaid tööinimesi, kes oma palgaga praegu raskelt ots-otsaga kokku tulevad.
Meie eesmärk on tõsta maksuvaba miinimum 500 eurole kuus ehk kaotada tulumaks inimestel, kelle kuupalk on väiksem kui 500 eurot. Sealt edasi, kuni 846-eurose palgani sõltuks tulumaksuvabastuse suurus inimese palgast: mida väiksem on sissetulek, seda suurem on maksuvabastus. Maksuvabastus laieneks ka pensionäridele.
Palganumbrites tähendaks madalapalgaliste tulumaksuvabastus märksa kõrgemat netopalka. Kui alla 500 euro teeniv inimene reformi tulemusena enam tulumaksu ei maksa, saab ta iga kuu kuni 69 eurot rohkem kätte. Inimesel, kes teenib üle 500 euro kuus, vähendatakse maksuvaba miinimumi piiri iga 500 eurot ületava teenitud euro kohta 1 euro võrra. Näiteks 600-eurose palga puhul oleks tulumaksuvaba miinimum uue süsteemi kohaselt 400 eurot, mis tähendab, et tulumaksu tuleb maksta kokku 40 eurot kuus. Võrreldes praegu kehtiva süsteemiga, võidaks inimene tulumaksust poole, sest 2015. aastal tuleks 600-euroselt palgalt maksta tulumaksu 88,8 eurot.
Elamisväärne elu sotsiaalhoolekande toetuseta
Kindlasti ei tule siin näha kõrge- ja madalapalgaliste vastandamist. Kahtlemata peab Eesti pikaajaline eesmärk olema tingimuste loomine kõrgepalgaliste töökohtade tekkeks, mis võimaldaks maksta kõgemat palka ka nn sinikraedele. Samas peab andma aru, et kõike korraga ja kiiresti ei ole võimalik saavutada. Inimesed, kes praegu teenivad miinimumpalka või pisut üle selle, on ära teeninud elamisväärse elu ilma sotsiaalhoolekande toetuseta.
Maksuvaba miinimumi tõstmisega ulatatakse inimestele kala asemel õng. Me ei lükka inimesi sotsiaalhoolekande ukse taha abi paluma, vaid võimaldame neil makse vähendades ise hakkama saada.
IRLi otsus tõsta maksuvaba miinimum 500 eurole puudutab otseselt palka saavaid inimesi, kuid sellel on laiem mõju kogu Eesti majandusele. Jah, lühiajaliselt toob see riigieelarvele lisakulu, kuid raha, mis jääb inimestele kätte, jõuab tarbimisse, suurendades tarbimismaksude laekumist. Suurenev tarbimine omakorda annab positiivse tõuke uute äride, töökohtade loomiseks, elu edenemiseks kogu maal.
i
AIVAR KOKK, riigikogu liige, IRL
