Uute psühhoaktiivsete ainete tarvitamine on üha kasvavaks probleemiks, kuid nendega kaasnevad ohud on kasutajaile teadmata. Kasutamise ulatust näitab fakt, et mõnda uut psühhoaktiivset ainet on tarvitanud neli protsenti Eesti koolide 12. klasside õpilastest.
Neil uutel ainetel on psühhoaktiivne toime, kuid neid ei ole veel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja lisatud.
Viimase kümne aasta jooksul on Euroopa Liidus teavitatud ligi 400 uuest ainest. Sageli turustatakse neid kui seaduslikke uimasteid, teaduskemikaale või väetisi, kuid tegelikult kasutatakse neid meelemürkidena.
Uute ainete tarbimise põhjusteks on nende kerge kättesaadavus interneti teel, kasutajate vähene teadlikkus kaasnevatest terviseriskidest ning ka madalam hind võrreldes teiste uimastitega.
Uute ainete tarvitamise suurimaks ohuks on teadmatus. Vaatamata aine pakendil kirjas olevale infole, ei ole mitte kunagi kindel, millit ainet ja millises koguses toode tegelikult sisaldab. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on ärevus, paranoia, hallutsinatsioonid, hüpertermia, kardiotoksilisus, krambid. Näiteks on meferdooni, MDPV, 4-MA kasutamist seostatud muuhulgas ka nende tarvitajate surmajuhtumitega. Ohtudeks on üledoos ja sõltuvuse teke.
Kõige ohtlikumaks teeb uute ainete tarvitamise ka asjaolu, et pole selge, kuidas uue aine koostisosad inimkehas omavahel reageerivad. Isegi eraldi on nende ainete tarvitamine tervisele potentsiaalselt ohtlik.
Mitmed uued psühhoaktiivsed ained on Eestis juba lisatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ja nende käitlemine ilma vastava loata on seadusega keelatud. Muudatused narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjas on kirjas Riigi Teatajas ning teavitusena ravimiameti veebilehel (http://www.ravimiamet.ee/ <http://www.ravimiamet.ee/>).
Uue psühhoaktiivse aine puudumine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjast ei tähenda, et see inimese tervisele ohutu on.
i
KATRI ABEL-OLLO, Tervise Arengu Instituudi teadur
