Jõgeva lõviklubilased avastasid Järva-Jaanit

Legend räägib, et kunagine kuulus baleriin Elonna Spriit küsinud Tallinna bussijaamas piletit Kaera-Jaani. Tegelikult pidi toona Eestimaad veel vähe tundnud tantsukunstnik sõitma esinema Järva-Jaani.

Ainulaadse paigaga tutvusid hiljutisel kultuurireisil Jõgeva Lions-klubi liikmed koos pereliikmete, sõprade ja tuttavatega. Jalutati Varangu looduskaitsealal, Järva-Jaanis külastati aga sealsest kuuest muuseumist kolme: Järva-Jaani muuseumi, tuletõrjemuuseumi ja vanatehnika varjupaika.

Varangul kaevandati järvekriiti

Esimese pikema peatuse tegi reisiseltskond Lääne-Virumaal Väike-Maarja valla edelasopis paikneval Varangu looduskaitsealal. Ekskursioonijuhiks Jõgeva Lions-klubi president Kalle Piiskoppel, mindi vaatama allikaid ja Varangu kriidikarjääri, mis on olnud ainus järvelubja kaevandamise koht Eestis.

Järvelubi, mida kutsutud ka järvekriidiks, on puhas kaltsiumkarbonaat, mis tekkinud allikajärves üleküllastunud veest välja settunud kristallidest. Varangul alustati järvekriidi kaevandamist enne teist maailmasõda, tegevus lõpetati 1996. aastal. “Küllap ei tea paljud, et Eestimaal selline paik on. Nii sünnitas haruldase vaatepildi eriliselt selge vesi, milles säilinud sajandivanused puutüved,” väljendas oma emotsioone LC Jõgeva asutajaliige Jaan Järv, kes looduse loodut ja hoitut 3D-filmikaameraga jäädvustas. Usinasti pildistades tegi lõviklubi reisi kaasa ka fotograaf ja akordionist Johannes Haav.

Varangul uudistati ka maja, kus veetis lapsepõlve tulevane kuulus graafik Eduard Wiiralt (1898-1954). Tema isa oli siin mõisavalitsejaks. Vanemad lootsid, et sama ameti valib endale ka poeg, kes aga 1915. aastal kunsttööstuskooli õppima läks.

Tunnustus rahvamajanduse saavutuste näituselt

Järva-Jaanis, omaaegse Orina mõisahoone ja hilisema koolimaja trepil võtsid külalisi vastu paikkonna kultuurielu edendajad Tuve Kärner ja tema abikaasa Silva Kärner. Põhiametilt Järva-Jaani gümnaasiumi õppealajuhataja Silva Kärner on ka mõisamajas paikneva Järva-Jaani muuseumi juhataja. Ta jagas selgitusi omaaegse Järva-Jaani kutsekeskkooli õppeklassis, mille põnevaimaks vaatamisväärsuseks on ainulaadne pöördlava traktorite mootoriõppe jaoks. Kutseõppeasutuse direktori ja hilisema õpetaja Helmut Vajaka eestvedamisel omaaegsel tipptasemel välja ehitatud õppeklass koos pöördlavaga pälvis kaheksakümnendate aastate algul Moskvas NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näitusel II auhinna.

Lähiminevikku tuletasid meelde Vladimir Iljitš Lenini büst, raamaturiiul tema teostega, pioneeritrumm tollaste loosungite ja lippudega ning kaheksakümnendate aastate lõpul kasutuses olnud talongid toidu ja tarbeesemete ostmiseks. Selgus, et mõnelgi reisigrupist on selliseid talonge tänaseni kodus alles.

Preemiaks häirekella helistamine

Järva-Jaani tuletõrjemuuseumis ehitas selle rajaja ja peremees Tuve Kärner jutu üles viktoriiniküsimustele. Esmalt palus ta ära arvata, mis otstarbeks on muuseumi toodud  kahekorruselise maja makett. “Tuleohutusreeglite paremaks meeldejätmiseks,” tuli seltskonnast üsna kiiresti vastus. Tõepoolest, maketis demonstreeritakse väikeste tulede abil 27 erinevat tulekahju tekkepõhjust. Kärner palus ära arvata ka sürrealistliku väljanägemisega eseme funktsiooni. Tegemist oli kunagise telefoniga. Muuseumi on vaatamiseks ja hoiatamiseks pandud ka põlengute tagajärjel totaalselt muutunud teler ja mänguasi, mis sedavõrd moonutatud, et pole aru saada, kas tegemist koera, kassi või lõviga.

Pärast lühikest mõtlemisaega arvati ka ära, millises eesti filmis on kasutusel olnud käsipritsiga pritsimeeste tõld. “Viimses reliikvias” oli see tõllaks, milles veeti küünlaid pühadele õdedele. Kõige täpsemaid vastuseid Tuve Kärneri küsimustele andsid LC Jõgeva liikmete abikaasad Aime Ründva ja Liidi Kirss. Muuseumi peremees premeeris vastajaid võimalusega helistada kella, millega pritsimehi vanasti tulekahju kustutama kutsuti.

Nostalgiat vanasõidukitest

Tuve Kärner oli giidiks ka Järva-Jaani tuletõrjeseltsi ühe osana moodustatud vanatehnika varjupaigas. Üsna ringkäigu algul viis ta külalised vaatama turistide teenindamiseks mõeldud saunaautot, mis on ümber ehitatud Jõgeva päästekomando annetatud tuletõrjemasinat Ford D600.

 Eksponaatide uudistamine tuletas meelde lapsepõlve ja noorusaega. “Siin on GAZ 51, mille rooli ma esimesena keerama hakkasin. See oli 1958. aastal. Vanaaegsete sõidukite ühte kohta kogumine on väärt ettevõtmine, peaasi, et need masinad rooste ei lähe,” ütles elupõline autojuht Rein Piiskoppel, kes oma ametile tänaseni truuks on jäänud.

Tema pojale Kallele hakkas silma linnaliini Ikarus-buss, millega lapsena koos vanematega Tartus käies vahva sõita oli. “Minu meedikutöö algusaastaid meenutavad aga RAF kiirabibussid, millega kiirabibrigaadis töötades ka ise patsientide juurde sõitsin. Samuti peegeldab kunagist meditsiinitehnikat fluorograafibuss. Buss, millel silt „Naiste nõuandla”, on aga ilmselt osalenud mõnel rahvapeol või vabaõhuetendusel. Tegelikkuses ei kasutanud sellist liikuvat läbivaatuskabinetti ka nõukogude ajal,” rääkis Piiskoppel.

Vanatehnika varjupaigas on eksponaadiks ka sotsialismiaegne ajalehekiosk koos erinevatel aegadel ilmunud ajalehtedega. Seal leiduvad ka Jõgeva rajoonileht Punalipp ja maakonnaleht Vooremaa kaheksakümnendate aastate lõpust.

Järva-Jaani ja Jaan Järv

Tagasiteel Jõgevale jutustas huvitava ja huumorisugemetega  loo LC Jõgeva asutajaliige Jaan Järv, kes on ametilt Jõgeva linnavolikogu kantseleijuhataja. “Ligi paarkümmend aastat tagasi toimus Järva-Jaanis Piibe maantee äärse piirkonna propageerimise teemaline omavalitsuste mõttevahetus, kus osalesin Jõgeva linnavolikogu aseesimehena. Seal tekitas mu nimi Järva-Jaani rahvale sedavõrd palju elevust, et mulle tehti ettepanek sinna vallavanemaks kandideerida. Paar päeva hiljem võttis keegi kohalikest vaevaks helistada ja ettepanekut korrata. Kui ka pakkumisel tõsi taga oli, ei hakanud ma siiski selle vastuvõtmist tõsiselt kaaluma. Olenemata nimest, peaksid oma elu korraldama ikka kohalikud inimesed,” rääkis Järv.

Kultuurireisil külastatud paigad

*Varangu looduskaitseala, pindala 1000 hektarit, põhiväärtuseks haruldased ja ohustatud taimeliigid

Kaitsealal asub järvelubja kaevandamise koht

*Järva-Jaani muuseum Orina mõisahoones, asutatud 2004. aastal. Muuseumis eksponeeritakse muu huvitava hulgas ka üleliidulise tunnustuse saanud traktoriõppeklassi pöördlava

*Järva-Jaani tuletõrjemuuseum, asutatud 1999

Tähelepanuväärsemad eksponaadid on erinevatest aegadest pärit tuletõrjeseadmed, tulekahju tekkepõhjusi tutvustav elumaja makett ja filmis Viimne reliikvia” osalenud pritsimeeste tõld

*Järva-Jaani vanatehnika varjupaik, mille ligi poole tuhande eksponaadis hulgas on endises Nõukogude Liidus ja teistestki riikides ehitatud autod, bussid, veokid, traktorid, põllutöö- ja erimasinad.

*Saunaks ehitatud auto on saadud Jõgeva päästekomandolt.

i

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus