Paljud maakonna koolid varuvad õpilastele tervisliku koolitoidu valmistamiseks toorainet ümberkaudsetelt põlluharijatelt ja aiapidajatelt. Koolikokkade ja pedagoogide hinnangul sõltuvad laste toitumisharjumused suuresti ka lapsevanemate hoiakutest ning paikkonna elulaadist.
Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma Põhikooli söökla kolmekümne kahe aastase staažiga peakokk Liivi Väits ütles, et juurvilja laste toidulauale ostetakse enamasti kodupaigast, kusjuures pakkujaid jätkub. Lastele meeldivad ka toorsalatid, näiteks porgandist ja hiina kapsast.
Seeni lapsed ise koolitoiduks korjata ei tohi
Anna Haava nimelise Pala Kooli direktori Malle Weinrauchi sõnul varutakse ümbruskonna talunikelt ja aiapidajatelt liha, kapsast, kartulit, kõrvitsat, õunu. “Kõige paremini võtavad koolisööklas pakutava toidu vastu algklasside lapsed. Murdeeas tekivad toitumise osas vahel omad kapriisid. Kes peab saleduskuuri, kes soovib saada eredaid maitseelamusi. Õnneks on Pala selline kauge kant, kus ahvatlevaid, kuid sagedase tarbimise korral tervisele kahjulikke hamburgereid ja pitsasid ei müüda,” rääkis koolijuht. “Kindlasti pakuksid looduslähedast ja tervislikku toitu ka ümberkaudsed metsad. Paraku ei luba kehitvad eeskirjad neid võimalusi piisavalt kasutada. Nii ei saanud ka ellu viia ideed minna koos õpilastega seenele ja valmistada koolisööklas seenerooga,” märkis Weinrauch.
Kokk Liivi Väitsa kinnitusel peavad Torma koolilapsed lugu ka kalatoitudest. “Retsepte leidub piisavalt ja neid on võimalus ka ise välja nuputada,” kinnitas ta.
Koolipäev alaku pudruga
“Korraldasime hiljuti Pala koolis tervisepäeva, kus sportimine lõppes ühise juurviljade ja puuviljade söömisega,” rääkis Malle Weinrauch. “Spetsiaalsed aktsioonid tervisliku toidu propageerimiseks on vajalikud , kuid vitamiinirikas ja teisi tervislikke aineid sisaldav peab õpilaste toidulaud olema aasta ringi. Väga olulised on toitumisharjumuste tekkimisel ja väljakujunemisel kodused traditsioonid ja lapsevanemate eeskuju,” kinnitas Liivi Väits.
“Meie pere lastel on tervislikud toidueelistused ja vastavalt sellele ollakse ka ise aktiivsed toite tellima. Pesamuna Kaisa ei kujuta näiteks ühtegi päeva ette ilma neljaviljahelveste pudruta. Kindlasti aitab tervislik toit lastel ka õppimises edukas olla,” avaldas arvamust pereema Ülvi Nool Näduvere külast.
Kohalik toit vajab avaliku arvamuse tuge
Praegu kestva Eesti toidu kampaanianädala eestvedaja, Eesti Toiduainetetööstuse Liidu juhi Sirje Potisepa sõnul tõestavad eestimaise toidu populaarsust ka sotsioloogilised uuringud. Samas peab toiduliidu juht tarvilikuks Eesti toidu aktiivsemat väärtustamist just noorema põlvkonna hulgas.
Sirje Potisepp ütles, et TNS Emori uuringu järgi peab iga teine tarbija kodumaist toitu alati usaldusväärseks, tervislikuks ning püsivalt kvaliteetseks. “See on suur tunnustus, kuid ühtlasi ka vastutus tööstustele. Samas võiks kodumaise toidu eelistajate hulk veelgi suurem olla, eriti nooremate seas. Teame uuringust, et alla 35-aastased tarbijad hindavad importtoiduainete osatähtsust ostukorvis märgatavalt suuremaks kui vanemad tarbijad. Osalt võib selle põhjuseks pidada maailmamaitsete ja -köögi pealetungi, mis eeldab ka teistsuguste koostisainete kasutust, osalt aga vähest kohaliku toidu väärtustamist. See ei ole iseenesest mõistetav, et Eesti toiduaineid eelistatakse,vaid seda tuleb inimestele kenasti selgitada ja näidata seoseid tarbimise ja kohaliku majanduse vahel.”
“Leian, et Eesti toit vajab noorema põlvkonna “kojukutsumiseks” avaliku arvamuse tuge. Nii võiksid rääkida kõik inimesed, kes kodust kaugel olnud, oma mõtetest kodumaa toidust. Soovime, et avalikkuses tuntud inimesed jagaksid julgemalt oma häid maitseelamusi ning aitaksid isikliku eeskujuga kujundada noorema põlvkonna hoiakuid. Meil on, mille üle uhked olla! Ka 30 aasta pärast võiksid Eestis elada suurimad kohaliku toidu fännid, sest kes siis Eestis kasvanud ja toodetud toitu veel peaksid sööma ja eelistama, kui mitte Eestimaa elanikud,” küsis toiduliidu juht retooriliselt.
Kampaania ajal näidatakse teles “Meie” toidu klippi ning toiduliit korraldab koostöös toidutootjatega koolide külastusi, mille eesmärk on tutvustada õpilastele toidutootmise köögipoolt ning selgitada tervisliku toitumise põhimõtteid.
“Kampaania on üks osa toidutootjate toidukultuuri edendamise tegevustest. Praegu on kavas külastada kahtkümmet kooli. Põllumajandusminister Ivari Padar läheb minu andmetel Laagna kooli. See on väga hea eeskuju, sest on vaja rääkida, et piim ei tule poest ega liha külmikust. Teadaolevalt aitab ühe sellise koolitunni läbi viia ka aktsiaselts Põltsamaa Felix,” lisas Potisepp.
i
JAAN LUKAS
