Jõgevamaal tegutseb puidutöötlemise ja mööbli tootmise valdkonnas ligi nelikümmend ettevõtet, mille juhid peavad seda sektorit konkurentsivõimeliseks ning suuremaks mureks nimetavad kvalifitseeritud tööjõu nappust. Sihtasutus Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (JAEK) aitab kaasa puidu- ja mööblifirmade vastastikusele koostööle ja suhete arendamisele kutseõppeasutustega.
Põltsamaa vallas tegutseva tahvleid tootva firma TK Team Eesti AS juhataja Ants Reinumägi kinnitas, et hea kvaliteediga toodetele on turu leidmiseks mitmeid võimalusi. “Infotehnoloogia ajastul on selleks kõige efektiivsem kasutada internetti. Meil on nii oma ettevõttel kui ka tütarfirmadel koduleheküljed. Koostöös Põltsamaa firma osaühinguga Vali Press valmib igal aastal tootekataloog, mida jagame oma klientidele,” lausus ta.
Stabiilsus ja muutlikkus turul
“Meie firmale tuleb puidutoodete tellimusi sedavõrd rohkesti, et nende täitmiseks tuleb väga intensiivselt tööd teha ja seda ratsionaalselt korraldada. Kõige nõutavamateks toodeteks on uksed ja puitaknad,” ütles Jõgeva firma Juta & Kaido tootmisjuht Rauno Lehtla. “Meil on välja kujunenud stabiilne oskustööliste kaader. Tegeleme puidutööstuse laiendamisega, tootmisvõimsus kahekordistub,” lisas ta.
Jõgeva firma Valmeco juhatuse liige Raul Taul tõdes, et turgu puidusektoris võib mõneti võrrelda ka n-ö ameerika mägedega, mille alt ära kukkumist ei oska alati prognoosida. “Valmecos valmistatavate freesprussmajade müügiks on siiski välja kujunenud enam-vähem stabiilne turg Euroopas. Müüme Saksamaale, Hollandisse ja Prantsusmaale. Ühtlasi tuleb aga arvestada turustamisvõimaluste sõltuvusega ilmastikust. Näiteks mullusel jahedal kevadel freesprussmajade müük vähenes. Sama võib juhtuda ka väga kuumade ilmadega, kui soojakraade on 30. Siis võivad inimesed keskenduda muudele ostudele,” lausus ettevõtja.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev kinnitas, et puiduettevõtetel on piisavalt potentsiaali ekspordiks ja need võimalused suuresti ka realiseeruvad. “Samas on tooted populaarsed ka sisetutrul. Näiteks suvel ostsin ma koduaeda kokkupandava aiamaja. Tutvusin eelnevalt mitmete pakkumistega, aga otsustasin Valmeco toote kasuks,” ütles ta.
Mitmekülgsed võimalused väljaõppeks
Ettevõtja Ants Reinumägi sõnul on firma käekäigule väga oluline tänapäevase väljaõppe saanud oskustööliste olemasolu. “Põltsamaa ametikoolis on välja kujunenud tasemel õppebaas, mis loodetavasti püsib ja areneb ka võimalike ümberkorralduste korral kutseharidussüsteemis. Küllap säilivad ka traditsioonid ja järjepidevus.”
“Minu hinnangul on puidusektor tänases Eestis üks konkurentsivõimelisemaid majandusharusid, mille tõestuseks on ka mitmete puidufirmade turuletulek. Põltsamaa ametikool on huvitatud lepingute sõlmimisest ettevõtjatega, et meie õpilased saaksid firmades praktikakohti. Ühtlasi saame anda oma panuse väljaõppe korraldamiseks ettevõtetes,” ütles õppeasutuse direktor Andrus Kompus.
Kompus esines ettekandega ka Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuse korraldatud puidu ja mööbli tootmise ettevõtete ümarlauas, kus rääkis koostöösvõimalustest Põltsamaa ametikooliga.
Selle sektori firmajuhtide mõttevahetusel osales ka Võrumaa kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse tootearenduse arendusjuht Mart Nilson, kes andis ülevaate keskuse tegemistest ja teenustest puiduettevõtjatele. JAEKi juhataja Tiit Urva ütles, et ettevõtjate küsimustes jäi kõlama vajadus puiduerialasid tundvate spetsialistide järele, kes oleksid võimelised juhtima väikest rühma, olema nii-öelda eestöölised.
“Mõnegi töövahendi kasutamiseks või tööoperatsiooni selgeks õppimiseks on perspektiivikam korraldada väljaõpet ettevõttes,” märkis Raul Taul.
Kokkusaamised jätkuvad
Maavanem Viktor Svjatõšev tõdes, et puidu- ja mööblitööstusettevõtete huvide, probleemide ja ettepanekute kaardistamine on igati vajalik. “Kutsusime selle valdkonna ettevõtteid ka Luua metsanduskoolis peetud rahvusvahelisele ettevõtjate ja omavalitsuste kontaktseminarile.” Jõgevamaa Ettevõtlus-ja Arenduskeskuse juhataja Tiit Urva sõnul on kavas puidu- ja mööbliettevõtjad varsti taas kokku kutsuda. Kohtumine võiks toimuda kas ühe või mitme ettevõtte ühise külastamisena. Vastastikuste sidemete arendamine ja tugevdamine aitab tulevikus välja kujundada kõnealuse sektori firmade koostöövõrgustikku või klastrit. Tarvis on ka ettevõtete toetusvajaduste selgitamine, lähtudes Euroopa Liidu aastate 2014-2020 rahastamisperioodist,” ütles ta.
JAAN LUKAS
