Maapiirkonnas üksikuna seisvad või ka üksteise kõrval paiknevad inimestest tühjaks jäävad suvilad peibutavad vargaid, kes tassivad kaasa kõik vähegi väärtusliku alates pesunöörile jäetud pükstest kuni krõbedamat hinda maksva aiatehnikani.
Varastatakse enamasti sealt, kus nähakse lihtsat võimalust või juhust täiendavaks “sissetulekuks”. Nii võetakse suve lõpus sageli luubi alla just suvemajad, kust pererahvas linna siirdub.
Valvesüsteemide pakkujaid jagub
Probleem ilmneb sagedamini just sügiseti, kui inimesed on suvekodudest lahkunud ning näiteks hinnaline aiatehnika talveajaks pisikese tabalukuga puukuuri pistetakse. Silmas tuleb pidada, et kui suvilasse otsustatakse jätta midagi hinnalist, millest niisama lihtsalt ilma jääda ei taha, tuleb leida sobilikke vahendeid hoone või kõrvalhoonete turvalisuse tõstmisel. Näiteks võib kaaluda GSM valve, liikumisanduritega valgustite või helisignalisatsiooni paigaldamist, mis paneks varga enne toimetama hakkamist mõtlema oma tegevusega kaasnevatele riskidele.
Tänaseks on seesuguste valvesüsteemide pakkujaid turul hulganisti, mistõttu ei pea nende soetamiseks n-ö viimaseid särginööpe ära müüma. Kui aga on rahaliselt võimalik, pakutakse praegusel nutitelefonide ajastul ka SIM-kaardiga kaameraid, mis kellegi majja sisenemisel saadavad omaniku telefonile sõnumi ja foto majas toimuvast.
Kaamerasilma kõrval on üheks tõhusamaks viisiks oma vara kaitsel naabrivalve – kus tegijaid, seal nägijaid. Ühelt poolt peletavad kõrvalised inimesed oma kohaloluga vargad eemale, teisalt on nad varguse puhul politseile tunnistajateks, kellelt saadakse tihti edasiseks uurimiseks olulisi juhtlõngu. Mõne kahtlase isiku tundemärgid, sõiduki kirjeldus või suisa registreerimisnumbri ülesvõte võib saada hiljem kohtus oluliseks tõendiks pahalase süüdimõistmisel.
Võetakse seni, kuni on nõudlust
Kui naabri silm kõrvalkrunti valvama ei ulatu ja valveseadmeid ei kasutata, on mõistlik hinnalisemad esemed, nagu trimmerid, niidukid, ATV-d igal juhul talveajaks korralikult lukustatud ruumi panna. Viimane ei pruugi varast kindlalt eemal hoida, ent teeb näppamise keerulisemaks, kusjuures tehakse rohkem müra ja on suurem tõenäosus vahele jääda.
Märkimisväärne probleem on ka nende inimeste käitumine, kes näpumeestelt varastatud kaupa ostavad ning seeläbi kuritegevusele omalt poolt hoogu annavad.
Üht Lõuna-Eestis tegutsevat varast iseloomustabki see, et ta võtab kõike ja senikaua, kuni on nõudlust. Uue omaniku saavad nii kuurist ära tassitud aiatraktor kui ka pesunöörilt haaratud teksapüksid. Politsei hoiatab, et lisaks varastele on korrakaitsjate huviorbiidis ka kõik need, kes endale varastatud esemeid soetavad.
Tänavu seitsme kuuga on politsei Jõgevamaal registreerinud 136 vargusjuhtumit, mis on enam kui mullu samal ajavahemikul (130).
i
LILIAN PALU, lõuna prefektuuri varavastaste kuritegude talituse vanemuurija
