Ajalugu on teekond, kus tihti satuvad kõrvuti kõndima õnn ja meeleheide, kannatused ja elulust, sünd ja surm, lein ja rõõm. Selline on inimese teekond, selline on ühe rahva, inimkonna teekond läbi sajandite tänapäeva välja.
1949. aasta on Eesti ajalukku läinud kui küüditamise aasta, mil tuhanded inimesed viidi oma kodudest pimedasse tundmatusse, kust paljud tagasiteed ei leidnud. Suurest sõjast oli möödunud neli aastat, oma riigi hukust kümnend.
Just sel aastal sündis toonases Eesti NSVs haldusüksus, mida me täna tunneme Jõgevamaana. Samal aastal sündis ka selle maakonna ajaleht, mis täna kannab nime Vooremaa.
Oma vanemaid ega sünnihetke valida ei saa meist keegi. Nagu vesi leiab mooduse voolata, nõnda ei peatu ka elu, vaid läheb edasi vaatamata sellele, kui raske ja ilmvõimatuna see paistab.
Kümne aasta eest saime maakonna tunnuslause
Kümme aastat tagasi sai Jõgevamaa endale tunnuslause “Kuninglik väärikus, Kalevipoja jõud”. Oleme istutanud Kalevipoja tammesid, ent kas oleme panustanud oma kodukandi tegemistesse ka Kalevipoja jõudu? Tuleb võtta aeg maha ning vaadata, kas oleme õigel künnivaol või tuleb ader uuesti seada.
Kui me 2005. aasta 12. mail esimest korda Jõgevamaa arengukonverentsi pidasime, oli selle peateemadeks ettevõtlus, turism ja infrastruktuur Jõgevamaal, 2006. aastal Hea kool, ettevõtluskeskkond ja turism Via Hanseatica võtmes. 2007. aastal oli konverentsi teema sõnastatud “Jõgevamaa – hea investeerimispiirkond”.
Ühiselt eesmärke seades ja analüüsides sai mõeldud, kuidas meie piirkonnas elu paremaks muuta. Paljud tollal tehtud otsused ja mõtted on tänaseks realiseerunud, nii mõnedki ootavad veel oma aega.
Eesmärgiks elukvaliteedi paranemine
Nii, nagu kogu maailm on pidevas liikumises, oleme seda ka meie. Kas need otsused, mis aastaid tagasi said tehtud, on olnud õiged, või peaksime täna endale püstitama uusi eesmärke, et püsida konkurentsis? Kas tulevikku planeerides saame rääkida oma küla, valda, maakonda silmas pidades või peaksime vaatama suuremat pilti, nii Jõgeva- kui Tartumaad, nimetades seda tinglikult Suur-Vooremaaks?
Taas on aeg küps, et kokku tulla ja arutada, kuidas saaks koos anda uue tõuke Jõgeva- ja Tartumaa arenguks.
Homme, 19. septembril tuleb Jõgeval toimuvale Vooremaa konverentsile kokku ligi 200 era-, avaliku ja kolmanda sektori esindajat, et üheskoos arutada, kuidas arendada ettevõtlust, luua kiireid ühendusi ja leida paremaid lahendusi hariduse saamiseks. Meie ühine eesmärk, mille nimel töötada, on inimeste elukvaliteedi parandamine. Peame tegema kõik selleks, et homme oleks Vooremaal veelgi parem elada.
Vooremaa aitab sportlased olümpiale
Veerand sajandi eest hakkas Jõgeva maakonna ajaleht kandma Vooremaa nime. Ka ajaleht käib ajaga kaasas ja nõnda hoiate sellest nädalast käes uue kujundusega maakonnalehte. Loodan, et see, kaua tehtud ja kaunike, lugejatele meeldib.
Ajaleht on oma juubeliaastal seadnud eesmärgiks aidata Vooremaa sportlased taliolümpiale. Nõnda läheb iga konverentsi külalise osalustasust viis eurot heategevusfondi “Aitame Vooremaa sportlased taliolümpiale”. Üheskoos suudame rohkem!
Kohtumiseni Vooremaa konverentsil.
i
AIVAR KOKK, riigikogu maaelukomisjoni aseesimees, IRL
