Jõgeva ja Põltsamaa linnal on nii mõndagi ühist. Muu hulgas on nad oma aukodanikuks nimetanud ühe ja sama mehe – Ants Paju, kelle sünnist möödus 10. septembril 70 aastat. 2011. aasta juunis meie hulgast lahkunud ühiskonnategelast meenutati möödunud kolmapäeval mõlemas linnas.
Põltsamaal koguneti mälestushetkedeks Sõpruse parki ja kalmistule, kus Ants Paju viimset und puhkab, Jõgeval Betti Alveri muuseumis sai teoks pikem meenutusteõhtu.
Selle juhatas sisse Ants Paju tütre Angela Rehi emotsionaalne ja värvikas jutustus isa mitmetahulisest elukäigust.
Ants Pajul tuli olude sunnil isata kasvada: isa viidi Siberisse ja külmal maal tuli hiljem käia Antsulgi. Vaatamata sellele, et tal endal oli positiivse isakuju asemel südames tühjus ja valu, oskas ta Angela Rehi sõnul olla oma lastele hea isa ja lapselastele fantaasiarikas vanaisa.
“Isa kinkis mulle suurepärase lapsepõlve. Mäletan, et ronisime ükskord koos teiste lastega puu otsa. Ühel hetkel tormasid puu alla mõned emad ja neist tagapool tuli rahulikult astudes minu isa. Emad käskisid teistel lastel kohe alla ronida ja pragasid nendega, minu isa aga ütles: “Angela, fikseeri ära oma vasak käsi ja kindlusta paremat jalga ning kui tunned end kindlana, mine edasi.” Tema põhimõte oli: ära kanna lastele üle oma sisemist hirmu, vaid kasvata neist inimesed, kes julgevad oma ideid ja unistusi teostada,” meenutas Angela Rehi.
Aastaid tagasi Jõgeval emakeeleõpetajana töötanud Irene Pukk vaatas oma sõnavõtus tagasi Ants Paju loodud noorteklubi Hekto aegadesse. Selle klubi tegemistes olid ühendatud talgutöö tegemine, kohtumised huvitavate inimestega ja omavaheline suhtlemine. Irene jaoks oli Hekto see, mis aitas tal 1977. aasta sügisel Jõgevale elama tulles sellesse linna kiiresti sisse elada ja sõbrad leida. Hiljem sai Irenest Ants Paju kõrval üks Hekto juhtivaid jõude.
Kui Antsul oli vaja vahepeal eemal viibida, jättis ta Irenele kirjalikud juhised ühe või teise sündmuse korraldamiseks. Peotäis selliseid juhistega paberilehti oli Irenel Jõgeval kaasas ja nende esmapilgul tähtsusetute kirjakeste ettelugemine andis aimu Antsu mõttehaardest. Ta ei unustanud ühtki tegevust kavandades vastamata küsimusele, miks seda üldse tehakse, mis on selle kaugem eesmärk või laiem ideeline tagapõhi.
Toimivad tänini
Ants puhus Jõgeval elu sisse veel teiselegi klubile – Lions-klubile – ja see tegutseb tänini. Tõuke sellise klubi asutamiseks sai Ants toonaselt Eesti Lions-piirkonna kubernerilt Toivo Riimaalt, kellega koos nad olid omal ajal lükanud käima Pärnu ja Sotši vahelised sõprussuhted, mis samut tänini toimivad.
“Pärast Sotši olümpiamänge ilmus Pärnu Postimehes mitu mängude teemalist artiklit ja üks neist oli pühendatud täielikult Ants Pajule,” ütles Toivo Riimaa. Jõgeva Lions-klubi praegune president Kalle Piiskoppel kinnitas aga, et Antsu poolt sisse süstitud vaimsus on klubis tänini alles.
“Oleme puid istutanud ja parke hooldanud ka pärast Antsu lahkumist ning püüdnud oma tegemistesse kaasata ka lapsi – just nii, nagu tema seda tegi,” ütles Kalle Piiskoppel. “Ka Antsu kui omaaegse Jõgeva linnapea tegemistest jäi pikemaks ajaks märke maha. Tema ajal sõlmitud lepingud Eesti teatritega siin antavate külalisetenduste asjus toimivad tänini ja kultuurikeskuse ette Antsu kaasabil püstitatud Hea Linna Vaimu kuju ajab vaatamata kõigele oma “juuri” üha sügavamale ning muutub üha enam Jõgeva sümboliks.”
Antsuga koos töö ja spordi tegemist ning reisimist meenutas spordiajakirjanik Tiit Lääne, maadlustreener Aimur Säärits kinnitas aga, et noorte maadlusvõistlus ajalehe Punalipp auhindadele, mille Ants käivitas, jättis, piltlikult öeldes, jälje kogu tema edasisele elule: esimese selle sarja võistluse võitmine andis indu maadlusega edasi tegelemiseks, nüüdseks on temast saanud aga selle võistluse (nüüd kannab see muidugi Vooremaa, mitte Punalipu nime) eestvedaja.
Pink ja kivi
Jõgeva linnavalitsuse algatusel korraldatud meenutusteõhtu üheks eesmärgiks oli käivitada mõttevahetus selle üle, kuidas peaks Ants Paju mälestus Jõgeval tähistatud olema. Mitu head ideed käis selle kohta välja 20. augusti klubi president Ants Veetõusme. Ants Paju armastas tema sõnul looduses istuda ja mõtiskleda ning seepärast võiks kusagil olla temanimeline pink või isegi mitu pinki. Viie aasta pärast, kui möödub 75 aastat Ants Paju sünnist, võiks aga teoks saada suurem konverents.
“See ei peaks keskenduma niivõrd Antsu isikule, kuivõrd tema mõtetele ja ideedele, ning käsitlema neid vaatega tulevikku. Poleks paha ka, kui Jõgevamaa koolides toimuksid Antsu sünnipäeval, 10. septembril temanimelised tunnid, mille kaudu jõuaksid noorteni tema mõtted loodusest ja isamaa-armastusest,” sõnas Ants Veetõusme.
Kalle Piiskoppel tuletas meelde, et Ants Paju jõudis oma eluajal teiste auks palju kive püsti panna. Ehk vääriks ta isegi siis üht ilusat kivi. See ettevõtmine vajab aga muidugi pikemat ettevalmistust, koha valimist, kalkulatsioone ja koostööd kunstnikega.
20. augusti klubi liige Heldur Peterson avaldas arvamust, et võib-olla tasuks noorteklubile Hekto taas elu sisse puhuda. Omal ajal tekkis Hekto eeskujul ju noorteklubisid teisteski Eesti paikades. Irene Pukk lisas, et Jõgevamaal on midagi omaaegse Hekto sarnast juba sündimas: Saare vallas on ettevõtlikud noored käivitanud liikumise “Teeme korda!” ja asunud selle raames korrastama võimalikult ökonoomsel viisil mitmesuguseid objekte kogu Jõgevamaal.
Angela Rehi tegi meenutusteõhtu lõppedes ettepaneku moodustada ümarlaud, mis hakkaks väljakäidud mõtteid edasi arutama ja uusigi ideid genereerima. Jõgeva abilinnapea Raivo Meitus kiitis ümarlaua kokkukutsumise heaks ning lubas selle juures abiks olla.
“Lumepall on liikuma lükatud ja küll see veeredes kasvab,” võttis õhtu kokku seda juhtinud Margus Kask.
RIINA MÄGI
