Nii tootjate, tarbijate kui ka kauplejate hinnangul on Jõgevamaal viimasel ajal suurenenud eestimaise toidu populaarsus. Kodumaise heale mainele aitavad lisaks kõrgele kvaliteedile kaasa tunnustatud kaubamägid, paindlikud hinnad ja ka mitmekülgne valik.
Tootjad, kauplejad ja tarbijad on viimasel ajal märganud eestimaise toidu populaarsuse suurenemist nii Eestis kui ka Jõgevamaal. Kodumaise head mainet soodustavad korraga mitmed tegurid – kõrge kvaliteet, tunnustatud kaubamärgid, paindlikud hinnad, mitmekülgne reklaamikampaania.
Eesti Toiduainetetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp märkis, et Jõgevamaa kõige väärikamaks visiitkaardiks toidukaupade osas võiksid pretendeerida nii küüslaugu supp, Põltsamaa juust kui ka tublide jahimeeste olemasolu arvestades ulukiliha.
Turuliider või tugev teine
“Alati võib tulla ka uusi üllatajaid toiduvalmistajatest entusiastide hulgas,” leidis ta.
Põltsamaa Felixi turundusdirektori Marek Viiloli sõnul on ettevõtte toodetest järjekindlalt populaarsed ka Põltsamaa praekapsad, Põltsamaa mahlad, sinep ja Felixi tomatiketšup ning kurgid. “Oleme oma peamistes tootekategooriates saavutanud kas turuliidri või tugeva teise positsiooni. Kokku on meil valikus üle 350 toote. Võimalusel ostame vaid eestimaist toorainet, näiteks rapsiõli Jõgevamaalt, kartulit, punapeeti, kapsas, kurki, kõrvitsat Jõgeva-, Viljandi-, Pärnu-, Tartu-, Võru-ja Virumaalt. Kokku ostame kodumaist toorainet tuhandeid tonne ja müüme sellest valmistatud tooteid mitte ainult Eestis, vaid ka Soomes,” teatas Viilol.
Tipptase pealinnast kaugel
Sirje Potisepa sõnul räägivad kaubamärgid Põltsamaa Felix ja E-Piim iseenda eest. “See on ettevõtete aastatepikkuse hea turundustöö tulemus, mis on nõudnud ka suuri rahalisi panuseid. Samas on teada tõsiasi, et kui pidevalt end tarbijatele meelde ei tuleta, on praeguses infokülluses naiivne loota, et niisama tooteid ostetakse. Tootearenduses tegutsevad need ettevõtted samuti tublisti, olles teistele eeskujuks. Võin seda kindlalt väita, kuna Põltsamaa Felix on Eesti parima toiduaine konkursil järjepidevalt auväärseid tiitleid võitnud. Samuti tõi Felix sel aastal turule teadlastega koostöös esimesed funktsionaalsed smuutid, mis väärib kindlasti tunnustust.
E-Piima südamejuust on juba tuntud mitte ainult Eestis – seegi on meie innovatsiooni üks lipulaevadest toidutööstuses. Hindan nimetatud ettevõtteid väga kõrgelt ka selle poolest, et on jäädud tootmisettevõtetega pealinnast kaugele ja ollakse kohalikus omavalitsuses suured ja teada-tuntud tööandjad. Töökohal on täna ju lausa kulla väärtus! Jätkugu neil ettevõtetel ikka tahet jäädagi oma traditsioonilistesse paikadesse,” ütles toiduliidu juht.
“Kui tõsiselt tahta ja pingutada, võib hästi kaubaks minevaid toite valmistada ka lausa külades. Parimaks reklaamiks on ikka kvaliteet ja valiku järjepidev uuendamine,” lausus kulinaariatooteid valmistav Torma valla väikeettevõtja ja koduvallas parimaks koduleivaküpsetajaks kuulutatud Luule Väin. “Eestimaal on igal toidul oma eripära, mida rõhutada,” toonitas Sirje Potisepp.
Peipsi sibul ja kala
Potisepp leidis, et sama tuntud ja tugevaks kaubamärgiks nagu Peipsi sibul võiks saada ka Peipsi kala. “Kõigepealt võiks Peipsi kala saada olla! Kala tarbimise suurendamise kõige suuremateks probleemideks on kättesaadavus ja kala küllalt kõrge hind. Usun, et enamik tarbjaid ostaksid Peipsi kala hea meelega,” ütles ta.
“Peipsi piirkonnas on kala töödeldud ja müüdud läbi sajandite. Väga vajalik, et kalatoitude valmistamise ja nende pakkumise kultuur areneks tipptasemele,” lausus Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing.
Tähelepanu äratamine lipumärgiga
Jõgeva Majandusühistu kaubandusjuht Endla Raud märkis, et Eesti toidu reklaamikampaaniad aitavad väga palju kaasa toiduainete valimisel ja ostmisel. “Eelistatakse ikka kodumaiseid tooteid. Meie piirkonnas on ostuhuvi määramisel väga oluline hind, kuid inimesed on hakanud rohkem tähelepanu pöörama ka kvaliteedile,” lisas ta.
Jõgeva Konsumis on Raua sõnul väga populaarsed sealses köögis tehtud tooted, mille valmistamiseks kasutatakse kodumaist toorainet. “Kodumaine on piim ja piimatooted, kanamunad ja seapraad, leivad ja saiad. Kaupade juurde paigutame vastavad reklaamid, mis viitavad Eestis toodetud kaubale, need kaubad on märgistatud ka lipumärgiga. Eesti tooteid eelistatakse tellimisel,” lausus ta.
“Eestimaine toit on meie kaubanduses kenasti leitav ja seda just lipumärgi kasutusele võtmise tõttu,” leidis ka toitlustuspedagoog Anneli Peterson.
“Ka puu- ja köögiviljade müümisel tuleks kauplejate tähelepanu juhtida sellele, mis pärineb Eestist, mis toodud välisriikidest,” ütles riigikogu liige Urbo Vaarmann. “Väga palju aitab kodumaise propageerimisele kaasa turukaubandus. Näiteks sinki saad turul osta otse talunikult, temaga vestelda, suupisted proovida. Ise kasutan võimalust käia turul erinevates paikades nii Eestis kui välisriikides.”
Aktsiaseltsi Pajusi ABF juhataja Lembit Paal on seisukohal, et Eesti toitu peaks rohkem tarbima ja ostma kutsuma selle ohutus tervise vaatevinklist. “Senisest enam tuleks mõelda ka teadlikkuse tõstmisele ja silmaringi avardamisele kodumaise toidu osas. Ja mõistagi, mida rohkem Eesti toitu ostetakse, seda jõudsam ja majanduslikult kindlam on Eesti põllumajandus,” tõdes ettevõtja.
Panus teadlastelt
Toitlustusõppejõud Anneli Peterson ütles, et Eesti toidu populaarsusele on väga palju kaasa aidanud ka toitumisteadlaste soovitus süüa võimalikult kodulähedast toitu. “Tervislikuks toitumiseks tasub mõelda toidutoorme päritolule. Samuti on oluline tooraine kiire ja võimalikult värske kättesaadavus.”
Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktori Mati Koppeli sõnul kasvatatakse teadusasutuse põldudel vahetult toidulauale sobivatest põllu-ja aiasaadustest tomatit ja kartulit.
“Peaeesmärk on küll nende seemne saamine, kuid eks seegi ettevõtmine on eestimaise toidu maine kujundamine. Ta pidas oluliseks märkida sedagi, et peaaegu 100 protsenti Eestis toodetud leivast on küpsetatud kodumaisest rukkijahust.
Toitlustusettevõtjate väljundid
Põltsamaal tegutseva Carl Schmidti Maja resto perenaine Ülle Saksniit ütles, et köögivili ja sealhulgas kapsad on toodud otse talunikult. “Osaliselt varume paikkonna põllumeestelt ka sealiha ja maksa. Puuvilju muretseme kuidas kunagi, praegu on kasutusel eestimaised õunad ja alõtša,” teatas ta. .
“Eesti toit on tervislik ja maitsev. Kindlasti tasub aga valmistada ja maitsta ka teiste maade toite, mis pärinevad just sealsest rahvuslikust köögist. Nii oleme meie oma menüüsse võtnud näiteks vene rahvusroad,” ütles hiljuti Jõgeval välikohviku avanud ettevõtja Diana Lall.
i
JAAN LUKAS
