Jõgevamaa gümnaasiumi 11. klassi õpilane Helje Malm läks sel aastal esimest korda uude kooli. Kui ta mullu sügisel Austrias Horni väikelinnas vahetusõpilasena kooliteed alustas, oli ta veel Jõgeva gümnaasiumi õpilane. Eemal viibitud aastat kirjeldab Helje kui toredat perioodi oma elus, mil ta õppis ennast rohkem tundma.
Helje jõudis Eestisse tagasi juuli alguses. Kooliaasta Austrias oli lõppenud, ühine klassimatk toimunud, teiste vahetusõpilastega kokkusaamine ja muljete jagamine möödas ning pikk bussisõit tagasi koju läbi tehtud. Oli täitunud tema nelja aasta pikkune unistus olla mõnes välisriigis vahetusõpilane.
Esimene nädal Jõgevamaa gümnaasiumis on Helje sõnul vahva olnud. “Sain kokkuhoidvasse klassi, sinna, kuhu soovisin. Kaks aastat lähevad nii kiiresti.” Teda ootas siin ees hea sõbranna ning kurvastust, et vana klass sel aastal lõpetab, Helje ei tunne. Alguses ei olnudki kindel, et Helje jätkab kooliteed just Jõgeval. “Mõtlesin, et jään Austriasse või lähen Tallinna,” tunnistas ta. Õe soovitusel otsustas tüdruk siiski Jõgeva kasuks.
Vahetusõpilaseks sattus Helje oma õdede eeskujul, kes on samuti võõrsil õppinud. Praegu peatub aga üks külalisõppur Helje kodus. Õpilasvahetus ei ole Eestis enam ammu tundmatu teema. Seda põnevat ning arendavat seiklust võiks igaüks proovida, kes huvi ja tahtmist.
Eestist erinev koolisüsteem
Helje elas ja õppis Alam-Austrias Horni väikelinnas. See on tema sõnul umbes Jõgeva suurune linn. Tšehhi piirini on 20 ja pealinna Viini 80 kilomeetrit.
Helje käis kohaliku gümnaasiumi 7. klassis, aga istuma vahetusõpilasi siiski ei jäeta ja meie koolisüsteemis võrdub sealne 7. meie 11. klassiga. Austria koolisüsteem on meie jaoks mõneti kummaline. Kui laps läheb kooli, siis ta läbib neli esimest algklassi ning seejärel läheb ta uuesti esimesse klassi, aga juba gümnaasiumi esimesse klassi. Gümnaasiumis on kokku kaheksa klassi. Samas on õpilasel pärast gümnaasiumi nelja klassi lõpetamist võimalik minna ka kutsekooli.
Kool oli vanamoodne ning vahendite ja õpetamismeetodite poolest nagu eelmisest sajandist. Mõnes klassis olid küll arvutid, aga e-kooli ei kasutata. Kesksel kohal oli paks klassipäevik, kuhu õpetaja sissekandeid tegi. Põhiliselt kirjutati tahvlile, kuid vahel veeti klassi ratastel projektor või võeti välja vana kineskoobiga teler. “See oli päris naljakas, sest polegi selliseid asju Jõgeval koolis näinud,” tunnistas Helje.
Muidu oli tema kinnitusel koolis tore, kuid matemaatika, keemia ja füüsika olid keerulised. “Tundus, et nad on seal programmiga ees, ilmselt hakkan ma nüüd neid asju siin õppima. Matemaatikast, keemiast ja füüsikast ei saanud väga aru, mõned valemid olid tuttavad, aga lõpuks ei saanud ma õpetaja käekirjast aru ning osalesin tundides ilma arvestuseta. Hinded ei ole vahetusõpilase jaoks kõige tähtsamad, sest nii või teisiti tuleb Eestis sama klass uuesti käia,” nentis Helje. Hindeid sai ta kunstiõpetuses, inglise keeles, kehalises kasvatuses ja koorilaulus. Lisaks käis ta koos Mehhikost ja Tšiilist pärit vahetusõpilastega saksa keele tundides. Õpiti 2. klassi materjalide järgi, mis meie mõistes vastaks 5. klassi tasemele.
Miks peaks üks eesti tüdruk Austriasse õppima minema? “Tahtsin sinna minna, sest mulle meeldivad mäed ning soovisin õppida saksa keelt,” põhjendas Helje. Vana katoliikliku maana on Austria koolides tähtsal kohal usuõpetus. Seal keskendutakse eelkõige konfessionaalsele usuõpetusele, mis lähtub katoliku kiriku usulise õpetuse alustest. Helje sõnul oli harjumatu detail iga klassi ukse kohal rippuv rist. Kuid õpilased on sellega harjunud ning see on sealse koolimiljöö loomulik osa.
Helje usuõpetuse tundides ei käinud, ent teab rääkida, et vastavalt iga õpilase usulistele tõekspidamistele sai käia sobivas rühmas.
Kool algas hommikul kell 7.45. Koolimaja asus Helje kodule üsna lähedal, kõndida tuli umbes veerand tundi. Üks koolitund kestab seal 50 minutit, vahetund viis minutit. Austria koolides pole lõunavahetundi, on üks 15-minutine vahetund pärast kolmandat tundi, mil on aega kodunt kaasa võetud eine ära süüa.
Tants ja kaunis loodus
Kuna Helje valikainete tundides ei käinud, lõppes tema koolipäev juba kell üks. Siis oli mõnus läbi pargi koju jalutada. “Vabal ajal käisin palju jalutamas. Vahel sõitsin rattaga või kõndisin keskusse ja käisin ostlemas. Juba enne Austriasse minekut oli mul plaan osta sealt kohalikud rahvariided. Neid kandsin oma sünnipäeval ning siin Jõgeval esimesel koolipäeval.
Võõrustava perekonnaga reisisime palju. Käisime tihti Viinis, mägedes nende vanavanemate juures ning lähiümbruses.” Viin muutus nii armsaks, et sinna sõitis Helje ka omal käel rongiga.
Pere vanavanemad elasid sõna otsese mõttes mägede vahel. Üks vanaema elas vanas koolimajas, kohe uksest välja astudes olid ühe mäetipu otsas, kust avanes imeline vaade. Teine vanaema elas korteris, mille aknast paistsid samuti hunnitud mäed.
Austrias käis Helje esimest korda mäesuusatamist proovimas. Vaba aega sisustas ta veel jazztantsu treeningutega, mis päädisid suure, kolmepäevase festivaliga Hornis. Helje pani tähele, et erinevalt Eesti noortest sealsed noored pärast kooli väljas lonkimas ja olesklemas ei käinud. Pidudel ja tantsimas käidi laupäeviti.
“Minu jaoks oli imelik see, et koolipidudel võis tarbida alkoholi. Tundus täitsa normaalne, et õpilased ja õpetajad koos midagi alkoholiga tähistasid,” tunnistas Helje. Austrias võivad noored alkoholi osta ja tarbida juba 16-aastaselt ning seal ei vaadata sellele viltu.
Mõnusad maitsed</font>
Helje rääkis ka Austria toidukultuurist. Sooja toitu ei tehta seal kaugeltki nii sageli kui meil Eestis. Kui meil on kombeks süüa sooja sööki isegi kolm korda päevas, siis Austrias on soe ainult lõunasöök. Hommikuti ja õhtuti süüakse võileibu, mida austerlased armastavad ning isegi kooli kaasa võtavad. “Näiteks hommikuti tegin ma endale putru ja sõin puuvilju, sest ma ei saanud võileibadest kõhtu täis,” ütles Helje.
Tema üheks lemmikuks said klimbid, mida valmistatakse soolaste ja magusate täidistega. Kõige paremad on need tema sõnul sulavõiga üle valatult. “Need on küll väga rammusad, aga maitsevad suurepäraselt. Ja loomulikult on kõik poed täis Milka šokolaadi.”
Oktoobrikuu koolivaheajal läheb Helje oma Austria perekonnale jälle külla. “Kuulsin oma sõbranna käest, et klassikaaslased tahavad mind juba väga näha,” on neiu rõõmus.
i
MARGE TASUR
