Möödunud reedel Tartumaal Varnjas Jõgevamaa, Ida-Virumaa ja Tartumaa kutseliste kaluritega kohtunud põllumajandusminister Ivari Padar andis positiivse hinnangu MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate kogu tegevusele, rääkis toetuste taotlemise võimalustest Euroopa Liidu järgmisel rahastamisperioodil ning kalatoodete turustamisest nii sise- kui välisturul.
Põllumajandusminister Ivari Padar märkis, et Peipsi kalanduspiirkond on oma püügivõimalustega üks suuremaid ja olulisemaid kalanduspiirkondi Eestis.
Olulised kalasadam ja lossimiskohad
Eriti oluliseks kordaminekuks peab Padar Peipsi piirkonnas ellu viidud kalasadama ja lossimiskohtade parendamise ja uuendamise projekte. “Vastavad investeeringud olid kõige hädavajalikumad, et tõsta sektori ja piirkonna konkurentsivõimet, parandada kvaliteeti ja kalurite töötingimusi. Väga olulised on lisandväärtuse andmise ja kala väärindamisega seotud projektid, mis annavad kalurile võimaluse suuremat tulu teenida. Samuti projektid, millega on kaasnenud töökohtade loomine või säilitamine.
Mitmekesistamise raames on kalurid saanud luua kalapüügi kõrvale muid kõrvaltegevusi, et kalapüügi sesoonsust arvestades tagada aastaringne sissetulek. Selleks on investeeritud teenindus- ja turismiobjektidesse, näiteks võiks tuua pesumaja ja külalistemaja rajamise,” lausus minister.
Fookuses otseturustamine
Ivari Padar ütles, et ka Euroopa Liidu järgmisel rahastamisperioodil jääb üldraamistik sarnaseks lõppenud ajavahemikuga. “Oluline on piirkondlike kalanduse tegevusrühmade töö jätkamine. Kuna lõppeval rahastamisperioodil on põhiline osa investeeringutest läinud sadamate ja lossimiskohtade väljaarendamisse, siis uuel perioodil peaks tähelepanu pöörama rohkem nendele tegevustele, mis suurendavad kalurite sissetulekuid ehk püütud kalale lisandväärtuse andmine ja otseturustamine,” lausus ta.
Kalurid soovisid ministrilt infot tootjaorganisatsioonide tunnustamise protseduuride kohta. “Uue, kooskõlastusringil oleva kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu kohaselt tunnustatakse kalapüügitoodete tootjaorganisatsioonina tulundusühistut, kellel on vähemalt viis kalapüügiga tegelevat liiget ning kelle liikmed püüavad mageveekalade puhul (näiteks ahven, koha, rääbis, latikas jt) vähemalt 40 protsenti vastava kalaliigi kogu Eesti saagist, arvestatuna iga liigi puhul eraldi.
Hiljuti tunnustatud tootjaorganisatsioonide puhul saab toetus olla kuni kolm protsenti kõnealuse organisatsiooni liikmete poolt turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest kolme eelneva kalendriaasta jooksul. Põllumajandusministeeriumi kalandusnõukogus heaks kiidetud merendus- ja kalandusfondi rakenduskava sisaldab sarnaselt lõppeva perioodiga ka uuel perioodil tootjaorganisatsioonide tegevuskavade toetamise meedet,” selgitas Padar.
Jätkusuutliku kalanduse märgis
Samuti tundsid kalurid huvi Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve kalaliikide püügile jätkusuutliku kalanduse märgise taotlemise vastu, mida nõuavad mitmed suuremad Euroopa kaubandusketid, “Taotluse koostamiseks saab nõu Euroopa Kalandusfondi toel loodud kalanduse teabekeskusest, kellel on selleks aastaks ka eelarvelisi võimalusi vastava märgise saamiseks vajaliku eelhindamise protseduuri läbiviimiseks,” ütles põllumajandusminister.
Kalurid tegid ettepaneku piirata Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve kala maaletoomiseks kasutada lubatud kohti seadusega, mis on aga problemaatiline, sest enamik lossimiskohti ja sadamaid on eraomandis. Nii satuksid need kalurid, kelle sadam või lossimiskoht selles nimekirjas pole, keerulisse olukorda,” ütles Padar.
Fileel kõrgem väärtus
Põllumajandusminiser toonitas, et Peipsi piirkonnas püütakse ahvenat ja koha, mis on Euroopas ja ka Põhja-Ameerikas väga nõutud ja mida jahutatud fileena ka nendele turgudele saadetakse.
“Seda silmas pidades on nende kalaliikide puhul jahutatud filee kõrgeima väärtustamistasemega toode. Seetõttu dikteerib nende kalade hinda ka siseturul välisturgudel makstav hind ning arvestades Eesti tarbija praegust ostuvõimet, on see üheks põhjuseks, miks Eesti turgudel on nende kalaliikide kättesaadavus piiratud või on nende müügihind võrreldes näiteks lihaga küllaltki kõrge. Samas püütakse nendest järvedest veel haugi, latikat ja väga väärtuslikku rääbist, mis on siiski peamiselt siseturu kalad ning nende maksimaalne väärtustamine, näiteks latika ja rääbise suitsutamine on võimalus kalurile, et saada nende eest võimalikult suurt tulu,” rääkis minister.
“Põllumajandusminister Ivari Padar sai kohtumisel kutseliste kaluritega põhjaliku ülevaate sektori olukorrast, tulevikuväljavaadetest ja probleemidest. Kõneaineks olid sellised olulised teemad nagu sadamate ehitus, ühistegevus. Iga ministri jaoks on vahetu teave väga oluline,” ütles mõttevahetuse korraldamisele kaasa aidanud riigikogu liige Jüri Morozov.
Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juhatuse esimehe Urmas Pirgi sõnul oli kohtumisel põllumajandusministriga ligi kakskümmend inimest. “Saime vastused küsimustele, mis puudutavad kalaturu arendamisega seotud seadusandlust. Rääkisime ka siiamaimude ettekasvatamisest kalakasvanduses, mille rajamisse suhtus Padar toetavalt. Maimude taastootmiseks tuleks raha taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskusest.”
i
JAAN LUKAS
