Üks parlamendierakondadest (IRL) soovitab kehtestada alla 500 – eurosele sissetulekule tulumaksuvabastuse. Ettepanek on põhjendatud, kuid see põhineb populismil. Valimiseelseid lubadusi (tuleva aasta märtsis on tulemas riigikogu valimised) ei saa tõsiselt võtta, sest koalitsioonilepped võimaldavad neist kõrvale hiilida.
Igale ettepanekule on poolt- ja vastuargumente. Mainitud ettepaneku pooltargumendiks on madalamapalgaliste kesine toimetulekuvõime. Vastuargumendiks tuuakse riigitulude (150 kuni 250 miljonit eurot) vähenemine.
Mõttekas oleks panna paika argumentide eelistused (kas olulisem elanike või valitsusstruktuuride käekäik), kuid vägikaika vedamine jätkub. Tulem on teada: peale jääb võimutüüri juures olija argument.
Antud teema juures tahaks öelda, et kui inimeste sissetulekud kasvavad (tulumaksuvabastus seda tingib), siis riigitulud ei saa väheneda. Kui ka vähenevad, siis on tegemist lühiajalise hälbega. Ühe maksutulu vähendamine kasvatab teisi maksulaekumisi. Tulumaksu piiri tõusmine vähendab tulumaksu laekumist, kuid kasvatab tarbimismaksude (käibemaks, aktsiisid) laekumisi. Kesise sissetulekuga inimeste netotulu kasv soodustab tarbimise elavnemist, kasvatab ettevõtlusvoogusid, avardab edasise palgakasvu võimalusi.
Kuid isegi siis, kui kirjeldatud seos arvestamata jätta, vajaks meie madalapalgaliste tulude maksustamine inimlikumaks muutmist. Maksvad ju meie madala sissetulekuga inimesed maailma kõrgemaid makse: sotsiaalmaks 33 protsenti, tulumaks 21 protsenti, käibemaks 20 protsenti.
i
EUGEN VEGES
