Mida aeg edasi, seda enam püütakse leida alternatiivseid energiaallikaid, et saada odavamat energiat ning vabaneda poliitilisest energiasõltuvusest. Just seetõttu asuti 2009. aastal Koneskos tegelema väiketuulikute arendamisega ning 2012. aastal jõuti ideest teostuseni. Praeguseks on suudetud siseneda ka välisturule ja augustikuu alguses püstitati Soome Turu linna lähedale Aurasse 30 meetri kõrgune 20-kilovatise võimsusega väiketuulik, mis on valmistatud Koneskos.
Väiketuulikutega seotust nõustus lähemalt rääkima Konesko müügijuht Indrek Gregor.
Millal ja miks otsustati Koneskos väiketuulikuid tootma hakata?
Konesko alustas väiketuulikute arendusega 2008. aastal, kui tekkis vaba ressurssi muu tootmise kõrvalt. Seeriatootmisega alustati 2012. aastal. Üldine huvi väiketuulikute vastu on järjest kallinevate elektrihindade taustal viimaste aastate trendiks. Inimesed on aru saanud, et tuuliku või mõne muu taastuva energiaallika näol ei ole tegemist hobi või kinnisideega, vaid reaalse investeeringuga tulevikku. See on reaalne võimalus vähendada järjest suurenevaid elektriarveid.
Kui palju tuulikuid olete tänaseks Eesti turule tootnud ja kus neid siin ringi liikudes näha võib?
Eestis on praegu töötamas 14 tuulikut. Näha saab neid pea igas Eestimaa paigas – Saaremaal Nasval, Harjumaal Ilmandus, Vitis ja Kersalus, Viljandimaal Auksis, Pärnumaal Saugal, Saulepas ja Kärbus, Lääne-Virumaal Pandiveres ja Määri külas ning Jõgevamaal Kääpa külas. Lisandumas on veel mitmeid tuulikuid.
Milline on väiketuulikute võimsus ja kas see rahuldab ühe tavapärase elektritarbimisega kodumajapidamise vajaduse?
Konesko toodab kodumajapidamiste tarvis 10 ja 20 kW võimsusega väiketuulikuid. Tuuliku toodang sõltub puhtalt tuulest. Kui on tuuline, jääb toodangut ülegi ja seda on võimalik võrku tagasi müüa, nõrga tuulega tuleks pigem küsida pakkumist päikesepaneelidele, millede toodang on kergemini prognoositav. Rusikareegel ütleb, et rannikualadel, kus tuult rohkem, toodab sama võimsusega tuulik ligikaudu kaks ja pool korda enam kui päike, sisemaal kipub see suhe olema vastupidine.
Millistele majapidamistele saab väiketuuliku paigaldada? Millised tingimused või eeldused selleks peavad olema?
Majapidamine võiks olla ühendatud elektrivõrguga ja omatarve võiks olla ligilähedane tuuliku prognoositavale tootmismahule, siis on tuuliku tasuvusaeg kõige lühem ja kasu sellest suurim.
Soovitavalt võiks tuuliku asukoht olla hajaasustatud piirkonnas, sest tuulik vajab oma tööks head tuult ja tiheda asustusega aladel kipuvad kõrgemad objektid ja hooned tuuliku tootlikkust kahandama.
Kas väiketuuliku paigaldanud majapidamine võib end üldisest elektrivõrgust välja lülitada?
Sisuliselt on võimalik Konesko poolt toodetavaid tuulikuid kasutada ka niinimetatud off-grid ehk võrguühenduseta lahendusena, kuid sellise võimsuse juures on akude maksumus väga kõrge, tõstes süsteemi kogumaksumust umbes poole võrra. Soodsaim ja parim lahendus on tuuliku paralleeltöö võrguga ehk kui tuulik toodab, siis kasutab majapidamine selle toodetud energiat, vajadusel võtab aga puudujääva võrgust juurde. Kui tuulik toodab rohkem, kui on majapidamise vajadus, siis müüakse ülejääv energia võrku. Võrguga ühendatud tuulik lülitab end ühenduse katkemisel välja.
Mis saab juhul, kui valitseb tuulevaikus?
Tuulevaikuse korral seisab tuulik paigal ja kogu vajaminev elekter tuleb võtta kas võrgust või off-grid lahenduse korral akudest. Üldisest elektrivõrgust eraldatud majapidamisele tuleks luua oma kohtvõrk, mis peaks sisaldama tuulikut, päikesepaneele, diiselgeneraatorit ja akupanka, mis töötavad omavahel selliselt, et akusid laetakse selle seadmega, mis parasjagu toodab, ja tarbimisel jälgitakse seda, et ei ületataks nominaalkoormusi ja et suured tarbijad ei satuks töötama ühel ajal. Selleks on mõistlik ehitada niinimetatud tark võrk, kus nii tootmine kui ka tarbimine on lahendatud vastavalt vajadusele.
Millised on väiketuulikuga kaasnevad probleemid ja ebameeldivused, millega selle paigaldamisel tuleb arvestada?
Otseseid ebameeldivusi ja probleeme väiketuulik ei tekita, kui selle asukoht on õigesti valitud.
Tuuliku asukoha valikul tuleb arvestada päikese liikumisega selliselt, et tuuliku tiivik ei heidaks varje elumaja akendele, mis võib tekitada teataval määral ebameeldivust, kui ilm on vaikne ja tiivik pöörleb aeglaselt. Asukoha valikul tuleks lähtuda eelkõige sellest, et tuuliku tootlikkus oleks seal parim: piisav kaugus kõrgematest objektidest ja tuult takistavatest teguritest. Kui seda on silmas peetud, ei tekita tuulik mingeid ebameeldivusi ei omanikule ega ka teistele.
Kas väiketuuliku soetamiseks ja paigaldamiseks on võimalik toetust taotleda?
Väiketuulikute soetamiseks on olnud võimalik taotleda mitmesuguseid toetusi ja kindlasti tuleb neid ka tulevikus. Viimati oli toetuse taotlemise võimalus väikesaarte toetusprogrammist, samuti möödunud aastal Kredexi poolt.
Kui pika aja jooksul võiks tuulik oma maksumuse tagasi teenida?
Euroopas ja ka mujalgi ollakse seisukohal, et väiketuuliku mõistlik tasuvusaeg peaks olema 11-13 aastat. Sel puhul on eelduseks, et tuuleolud on head ja majapidamine suudab 80-90 protsenti toodetud energiast ise ära tarbida. Tasuvusaega lühendaks oluliselt ka taastuvenergia toetus, kui seda makstaks väiketootjate puhul kogu toodetud energia eest, mitte ainult võrku toodetud osa eest.
Mida tähendab Koneskole see, et olete nüüd esimese väiketuuliku riigipiiri taha, antud juhul Soome üles pannud? On uusi välistellimusi juba ootamas?
Konesko jaoks on see pika töö esimene vili, oleme ekspordi arendamisega tegelenud juba 2012. aastast ja see, et esimene välismüük just Soome sai tehtud, on tänu Saksamaalt Husum New Energy messilt saadud kontaktile, millest kasvas välja edukas koostöö Soome partneriga Turun Konekeskus. Nende kliendile püstitasimegi esimese tuuliku ja kaks järgmist on juba ootel.
Olemas on ka üks tellimus Saksamaale Müncheni piirkonda. Saksamaal on meil ekspordi arendamise plaanid suured ja läbirääkimised käivad mitmete müügipartneritega, et sõeluda välja just meile parimad koostööpartnerid.
Euroopas on vaja tõestada, et sinu tuulik on ohutu ja vastab esitatud kirjeldusele ja andmetele. Selleks on Euroopas kehtestatud tuulikute ohutussertifikaat, mille saamiseks peab tuulik läbima pikaajalise katsetuse sõltumatu sertifitseerija juures. Konesko valis oma partneriks maailma ühe juhtiva väiketuulikute sertifitseerimisasutuse Intertek. Nende testväljak asub Ahvenamaal, kus ilmastikuolud on ühed raskemad. Tänaseks on kõik katsetused edukalt läbitud ja sertifikaat on vormistamisel.
Kui suurt perspektiivi väiketuulikutel näete, kui palju neid tulevikus Eesti majapidamistes olla võiks?
Meie ise näeme väiketuulikutel suurt potentsiaali. Seda kinnitab ka Maailma Tuuleenergia Assotsiatsiooni poolt väljastatav iga-aastane väiketuulikute raport, mis näitab aasta- aastalt tõusvat trendi. Konesko on endale kohe algusest peale suured eesmärgid seadnud ja Eesti turg on jätkuvalt oluline, kuid jätkusuutlikuks arenguks vajame välisturge ja tugevaid partnereid, kes suudavad pakkuda tuuliku 20-aastase eluperioodi jooksul tootetuge ja hooldusteenust lõppkliendile. Eestis näeme potentsiaali umbes viiele kuni kümnele tuulikule aastas.
TOOMAS REINPÕLD
