Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo juhataja Dora Kuke kinnitusel kuuluvad aunad osaühingule Markilo.
“Need mitmemeetrised sõnnikuaunad elevaatori taga on tekkinud OÜ Markilo tegevuses ja kuuluvad ettevõttele. Ei oska täpselt öelda, mis ajast need seal seisavad, aga arvata võib, et üsna kaua juba.
Ettevõttega suheldes on selgunud, et viimase viie-kuue aasta jooksul ei ole </span>sinna juurde enam midagi viidud. Selline tahesõnniku hoidmine ei ole tõepoolest kooskõlas õigusaktides toodud nõuetega, kuid kuna koht on varjuline ja farmist kaugemal, ei ole kontrollijad seda kahjuks varem avastanud.”
Tegelikult on. Objekti kontrollimise protokollis number 1014874 2011. aasta 20. maist (http://www.ippc.envir.ee/docs/ Kontrollitulemused…) seisis: …“Tekib tahesõnnik umbes 3500 tonni aastas, segatakse saepuruga. Sõnnikuhoidla mahutab kaheksa kuu sõnniku. Hoidlal on katus, puuduvad seinad ja puudub virtsa kogumise mahuti. Hoidlas hoitakse põhku allapanu jaoks. Sõnnik ladustatakse lauda ümber asfaltplatsile ja pinnasele.
Teisel kasutusel oleval sõnnikuhoidlal on veekindel põhi, puuduvad seinad ja virtsakogumismahuti. Hoidla on sõnnikut täis ja sõnnikuhoidla kaugemas osas on sõnniku peal taimkate ja sõnnik on hoidla piiridest väljas.”
Samuti märgiti 2011. aasta 20. mai objekti kontrollimise protokollis ära, et reovesi puhastatakse biotiikides, mis on amortiseerunud. “Väljavoolust võetakse proove üks kord kvartalis. Biotiiki ei ole rekonstrueeritud. Keskkonnaametile on esitatud nõutavad aruanded. Biotiikidest välja voolav heitvesi ei vasta nõuetele.”
Kuidas olukorda pärast 2011. aasta kontrollimist on jälgitud, pole teada. Praeguseks on keskkonnainspektsiooni väitel enamik sigalast rekonstrueeritud, üks farmi pool on vedelsõnnikutehnoloogiale üle läinud ja sealt suunatakse tekkiv läga otse uude nõuetekohasesse lägahoidlasse. “Tahesõnnikutehnoloogial olevas sigala pooles oli kontrollimise hetkel (tänavu 28. juulil – toim.) sees veel 800 siga, kuid ettevõtte juhi sõnul viiakse need sealt lähitulevikus välja,” teatas keskkonnainspektsioon.
Keskkonnainspektsioon plaanib lähinädalatel koos ettevõtjaga koostada plaani ning leppida kokku ajakava, kuidas territooriumit korrastama hakata.
“Esimese asjana andsin ettevõtjale korralduse likvideerida otseselt põhjavett ohustavad kohad – katmata pinnasele valgunud/kogunenud virtsavesi siduda tahke ainega ja tõsta hunnikusse. Selge on, et aastakümnete jooksul kogunenud materjalist ei ole võimalik paari nädalaga vabaneda, see võtab oma aja.
Vanade aunade puhul tuleb kõigepealt välja selgitada, milline on nende toitainetesisaldus täna, st kas on toimunud kompostimisprotsess ja materjalist on saanud huumus või on tegu alles väetisega. Sõltuvalt aunade koostisest ja seisukorrast, tuleb see kas põllule väetiseks vedada või nende aunade puhul, kus on oma olemuselt tegemist juba mullaga, huumushorisondi parandamiseks kasutada.
Biotiigid, niikaua kuni need kasutust leiavad, tuleb tähistada, ümbritseda piirdega ja nende ümbrus tuleb hooldada (st hein niita). Kasutusotstarbe minetanud ja seega kasutusest väljas olevad biotiigid oleks hea kinni ajada, aga otseselt seda ettevõtjalt nõuda ei saa, kui keskkonnaloas ei sätestata teisiti. Ohtlikud on nad samavõrd kui teisedki tiigid looduses, näiteks tuletõrje veevõtuks rajatud tiigid ja tähistatud eramaal loata viibimine on nagunii keelatud, seega ei tohiks sinna kõrvalised isikud jalutama sattuda,” märkis Dora Kukk.
Veel teatas keskkonnainspektsioon, et ettevõte on alustanud farmikompleksi ümbritsemist võrkaiaga, seda just eelkõige sigade katku ärahoidmiseks. “Kuid OÜ-le Markilo kuulub kõrvuti kolm päris suurt kinnistut, nende kõigi aiaga ümbritsemine oleks ääretult kulukas. Eramaa on küll tähistatud, kuid Urmas Lahe sõnul lõhutakse sildid lihtsalt ära ja neid pidevalt uuendada ei jõua keegi.”
Otsus väärteomenetluses tehakse keskkonnainspektsioonis tänavu 4. septembril.
i
HELVE LAASIK
