Heliloojatele Kappidele pühendatud XII Suure-Jaani Muusikafestival kestab tänavu 17. –23. juunini. Sel ajal “evakueerub” konservatoorium jälle Suure-Jaani: Kappide kodulinnas peetakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 90. aastapäeva.
“Tänavuse festivali kavas on kokku 14 piletiga üritust, millele lisanduvad tasuta avasündmus, fotonäitus, tšellistide konkursi I voor, filmid, kontsert-jumalateenistus ja jaaniõhtu, kus tule süütab Peep Lasmann,” rääkis Suure-Jaani valla avalike suhete juht Leili Kuusk, kes tegeleb festivaliga juba üheksa aastat.
Soosaarel tõuseb päike alati
Festival avatakse 17. juunil kell 12 Artur Kapi ühingu majas Köleri 2 Jaanus Siimu fotonäitusega “Suure-Jaani muusikafestival”, kus saab näha kaadreid möödunud aastal toimunud festivalikontsertidest.
Festivali kõige põnevamaks ettevõtmiseks on Kuuse kinnitusel ikka iga-aastane Päikesetõusukontsert soosaarel, kuhu tänavu viiakse lisaks orkestrile veel klaver.
“Loomulikult läheb klaveri helikopteriga sohu viimine kulukamaks, kui oleks kammi- või parmupilliga metsaminek, aga kui kunstiinimestel selline mõte pähe tuleb, siis on teiste asi see täide viia,” tõdes Kuusk.
Just sookontsert on see, kuhu igal aastal tuleb ka väliskülalisi. Kõik muusikahuvilised Soomest, Rootsist ja Poolast, kes Hüpassaares päikesetõusu on näinud, on erilise elamuse saanud.
“Soos käib omaette seltskond. Mulle isiklikult jättis kõige sügavama mulje just teine aasta. Esimesel aastal oli ilus ilm ja inimesi tuli kolm-nelisada, teine aasta tibutas vihma ja samapalju inimesi tuli ikkagi kohale. Äike kõmises kauguses ja kui kontsert lõppes, tõusis päike ka, mitte sümboolselt, et ta tõuseb igal hommikul, vaid teda oli näha! Oli pisut udune ja pärlendav, pilved olid fantastilist värvi – see oli tohutu saak ka fotograafidele. Ja ühelgi aastal pole päike jätnud ennast näitamata, ükskõik kui sombune enne on olnud,” meenutas Leili Kuusk. <p />
Diplomid antakse taas põlispuude all
Et tänavu on konservatooriumi, nüüd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nime kandva kõrgkooli 90. aastapäev, antakse kontserte juubeliaastal igal pool, kus konservatoorium kunagi on tegutsenud.
“1943. aastal otsustati konservatoorium sõja eest evakueerida, kahjuks leidis kolimine aset alles 1944. aastal juba pärast märtsipommitamist ja enamus kooli varasid ikkagi hävis. Konservatoorium kolis aga Lahmusele ja tollased lõpetajad said oma diplomid kätte mõisapargi põlispuude all,” rääkis Leili Kuusk, selgitades, miks ka tänavused lõpetajad saavad 65 aastat hiljem oma diplomid kätte sealsamas, kus kunagi lõpetas kooli helilooja Villem Kapp.
“Lõppkontsert, mis tavaliselt on Estonias, on seekord Suure-Jaani gümnaasiumis, aktus aga Lahmuse mõisa põlispuude all. Loodame, et ilm seda vähegi lubab,” rääkis Kuusk.
Ka festivali iga-aastased lõunatunnid Arturi Juures on tänavu Muusika- ja Teatriakadeemia osakondade tutvustused. Samuti etendub Suure-Jaani gümnaasiumi saalis Ingo Normeti lavastus “Suveöö unenägu”.
Lõhaveres tänavu kontserte ei ole
Lõhavere linnamäel tänavu kontserte ei tule. Juba eelmisel aastal oli Villem Kapi ooperi “Lembitu” esitamisel publiku huvi väike. Et möödunud aasta oli Eesti Vabariigi juubeliaasta, siis saadi selleks etenduseks spetsiaalset toetust, pealegi ehitati lava tookord kahe kontserdi jaoks.
“Esialgsete plaanide järgi pidi tänavu Lõhaveres ettekandele tulema Rein Rannapi kantaat “Ilus maa”, siis selgus, et Rannap ei saa seda ilmselt festivaliks valmis ja Raivo Rätte lubas linnamäel korraldada mingi teise kontserdi. Seejärel oli plaan anda kontsert hoopis järve ääres, kus on odavam. Lõppseis on aga selline, et rokk-kontserti festivalil sel aastal ei ole,” kirjeldas Kuusk majanduse hetkeseisu.
Kunstile tuleb Kuuse sõnul päris kõvasti peale maksta, kuid ometi on Suure-Jaani muusikafestivalile aastate jooksul mahtunud imetlusväärselt palju eesti kultuuriloos olulisi kontserte.
“Kui me avame näiteks ühe Eesti Kontserdi viimastest aastaraamatutest ja vaatame sealt eesti muusika ettekandeid, siis kuuest leheküljest üks on Suure-Jaani festivaliga seotud. See on päris oluline osa ja ka esiettekannetest on päris mitmed toimunud meie vallas. See on pisikese koha jaoks üsna eriskummaline festival,” kinnitas valla avalike suhete juht.
Ka tänavu toimub Suure-Jaani gümnaasiumis üks maailma esiettekanne: EMTA sümfooniaorkester ja solistid esitavad Artur Kapi “Sümfoonilise allegro”.
Sel aastal näeb ka filme
Heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestival on kahtlemata Suure-Jaani jaoks kõige tähtsam üritus aastas. “Festival on see, mille järgi meid teatakse, ja festivali olulisusest on kõik aru saanud, ka need, kes otsuseid teevad,” kinnitas Kuusk.
Tavalise suurejaanilase jaoks on muusikafestival tema sõnul samuti eneseteadvuse hetk: tuntakse uhkust, et kodulinnast räägitakse, festivali külastatavus on aastatega kasvanud, kusjuures omakandi rahvast on publiku hulgas rohkem kui kaugemalt tulnuid.
Neile, kes tahavad käia näiteks kolmel kõige kallimal kontserdil, soovitab Kuusk juba festivali passi osta. Pensionärid ja alaealised saavad nii passid kui piletid odavamalt, täpsem info festivali kohta leidub internetileheküljel http://muusikafestival.suure-jaani.ee/?KAVA
Üks kindlatest kontserdipaikadest on Suure-Jaani kirik, kus toimub neli kontserti ja pühapäevane jumalateenistus, kus teenib EELK peapiiskop Andres Põder, kes teenis Suure-Jaani kogudust aastatel 1979-1983 ja oli siinsete üldkiriklike vaimulike laulupäevade korraldaja aastatel 1980-1982.
Uus ettevõtmine on aga kinobussi kaasamine festivalile. Väga vana, nüüd uuendatud film “Noored Kotkad” linastub kohviku Arturi Juures välilaval, Hüpassaares aga näidatakse uhiuut filmi “Nigula raba”. Toimub ka noorte tšellistide konkurss.
Suure-Jaani hindab järjepidevust
Kogu festivali eest maksab Suure-Jaani vald. “Me kirjutame projekte, osa raha tuleb piletitest ja osa valla eelarvest,” rääkis Kuusk, tõdedes, et kõnealune festival ei too Suure-Jaani vallale tulu, vaid kulu.
“Ka eelmisel aastal, mis oli majanduslikult hea, ei katnud projektidega saadud raha ära kõiki kulusid. Seda enam on praegu järjest raskem saada projektiga raha, kohati on üldse raske saada raha ettevõtmistele, mis on kultuuriga seotud. Püüdsime näiteks ühest programmist saada raha rahvusvahelisele noorte puhkpilliorkestrile, meile anti aga mõista, et projektil pole küll viga, aga raha saaks, kui te räägiksite aidsist ja noorte koostööst. Aga meil ju noored puhuvad pilli,” muigas Kuusk.
Suure-Jaanis peetakse oluliseks traditsiooni. “Kõige paremad asjad maailmas on tekkinud ikka tänu „hulludele” inimestele ja mingile juhusele. Järjepidevus on hästi oluline, meil läks aega viis kuni kuus aastat, kuni festival tõeliselt inimeste teadvusse jõudis. Praeguseks ollakse sellega harjunud ja seepärast on oluline, et see toimuks igal aastal, ka raskematel aegadel.”
JAANIKA KRESSA
Lõhavere linnamäel tänavu kontserte ei tule. Juba eelmisel aastal oli Villem Kapi ooperi “Lembitu” esitamisel publiku huvi väike. Et möödunud aasta oli Eesti Vabariigi juubeliaasta, siis saadi selleks etenduseks spetsiaalset toetust, pealegi ehitati lava tookord kahe kontserdi jaoks.
“Esialgsete plaanide järgi pidi tänavu Lõhaveres ettekandele tulema Rein Rannapi kantaat “Ilus maa”, siis selgus, et Rannap ei saa seda ilmselt festivaliks valmis ja Raivo Rätte lubas linnamäel korraldada mingi teise kontserdi. Seejärel oli plaan anda kontsert hoopis järve ääres, kus on odavam. Lõppseis on aga selline, et rokk-kontserti festivalil sel aastal ei ole,” kirjeldas Kuusk majanduse hetkeseisu.
Kunstile tuleb Kuuse sõnul päris kõvasti peale maksta, kuid ometi on Suure-Jaani muusikafestivalile aastate jooksul mahtunud imetlusväärselt palju eesti kultuuriloos olulisi kontserte.
“Kui me avame näiteks ühe Eesti Kontserdi viimastest aastaraamatutest ja vaatame sealt eesti muusika ettekandeid, siis kuuest leheküljest üks on Suure-Jaani festivaliga seotud. See on päris oluline osa ja ka esiettekannetest on päris mitmed toimunud meie vallas. See on pisikese koha jaoks üsna eriskummaline festival,” kinnitas valla avalike suhete juht.
Ka tänavu toimub Suure-Jaani gümnaasiumis üks maailma esiettekanne: EMTA sümfooniaorkester ja solistid esitavad Artur Kapi “Sümfoonilise allegro”.
Sel aastal näeb ka filme
Heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestival on kahtlemata Suure-Jaani jaoks kõige tähtsam üritus aastas. “Festival on see, mille järgi meid teatakse, ja festivali olulisusest on kõik aru saanud, ka need, kes otsuseid teevad,” kinnitas Kuusk.
Tavalise suurejaanilase jaoks on muusikafestival tema sõnul samuti eneseteadvuse hetk: tuntakse uhkust, et kodulinnast räägitakse, festivali külastatavus on aastatega kasvanud, kusjuures omakandi rahvast on publiku hulgas rohkem kui kaugemalt tulnuid.
Neile, kes tahavad käia näiteks kolmel kõige kallimal kontserdil, soovitab Kuusk juba festivali passi osta. Pensionärid ja alaealised saavad nii passid kui piletid odavamalt, täpsem info festivali kohta leidub internetileheküljel http://muusikafestival.suure-jaani.ee/?KAVA
Üks kindlatest kontserdipaikadest on Suure-Jaani kirik, kus toimub neli kontserti ja pühapäevane jumalateenistus, kus teenib EELK peapiiskop Andres Põder, kes teenis Suure-Jaani kogudust aastatel 1979-1983 ja oli siinsete üldkiriklike vaimulike laulupäevade korraldaja aastatel 1980-1982.
Uus ettevõtmine on aga kinobussi kaasamine festivalile. Väga vana, nüüd uuendatud film “Noored Kotkad” linastub kohviku Arturi Juures välilaval, Hüpassaares aga näidatakse uhiuut filmi “Nigula raba”. Toimub ka noorte tšellistide konkurss.
