|
|
Tänavune maavalitsuse organiseeritud Jõgevamaa rahvusvaheline kontaktseminar algas Luua metsanduskooli klubi juures tuletõrjeauto võtmete üleandmisega ja lõpeb ringkäiguga maakonnas. Kolme töise päeva sisse mahuvad seminar, tutvumine ettevõtete ja asutustega ning külalisi võõrustava kooliga. |
Teisipäeva õhtul veidi enne kella kuut sõitis Luua metsanduskooli klubi juurde uhke tuletõrjeauto Mercedes 1320 ning autost tuli maha kaks meest, kellega liitusid Päästeameti Lõuna päästekeskuse Jõgeva jaoskonna juhataja Jüri Alandi ja Kaarina linnapea Harri Virta.
Meeste jutust selgus, et teisipäeva päeval kell kaks puutusid selle tuletõrjeauto rattad esimest korda Eesti pinda. Mehed sõitsid Jõgevale, kus neid kohalikus depoos juba oodati. Edasi tuldi koos Luuale.
Auto leiti Soomest
Maavanem Viktor Svjatõšev ütles, et kui Jõgevamaa põllumeeste delegatsioon mullu kevadel Moldovas käis, pöördusid viimasel päeval tema poole kohalik päästeteenistuse ülem ja administratsiooni juht ning rääkisid, et neil oleks hädasti vaja korralikku tuletõrjeautot. Algasid otsinguid. Eestist masinat ei leitud, kuid appi lubasid tulla Jõgeva sõpruslinna Kaarina inimesed.
Omavahel kohtusid Moldova ja Kaarina delegatsioonid ka mullu sügisel Põltsamaal peetud esimesel rahvusvahelisel kontaktseminaril. Kaarina on juba üle kahekümne aasta olnud Jõgeva sõpruslinn. Viimase aasta jooksul on nad püüdnud midagi ära teha ka Moldova Ungheni piirkonna heaks. Et anda oma panus Moldova turvalisuse heaks, leidsid kaarinalased 1985. aastal ehitatud Mercedes Benz 1320 tuletõrjeauto, mis sõitnud läbi vaid 50 000 kilomeetrit. “See masin on heas korras,” rõhutasid kinkijad. Nimelt on tegemist mahakantud õppeautoga, mis pole just kuigi palju tööd teinud.
Rasketel aegadel aidatakse üksteist
Maavanem Viktor Svjatõševi sõnul jääb kingitus kõigepealt Jõgevale, kus ta saab veel täiendavat varustust. Samuti õpetavad meie päästjad Moldova kolleege. Paari-kolme kuu pärast peaks masin Jõgevalt lahkuma ning jõudma Unghenisse, teenima sealse piirkonna elanikke. Selleks ajaks, kuni tuletõrjeauto Eestis on, kinkis maavanem Moldova suursaadikule Victor Guzunile väikese mängu-tuletõrjeauto.
“Probleeme on koos kergem lahendada ning sõprade abiga saab alati parima tulemuse,” tunnistas maavanem.
Moldova suursaadik Eestis Victor Guzun oli Kaarina sõpradele auto eest väga tänulik. Ta lisas, et küllap saavad Ungheni inimesed seminarilt kasulikke teadmisi ning kontakte.
Ta märkis, et Moldova on oma tee leidnud ning integreerub Euroopasse. “Me tahame saada üheks pereks,” lisas ta.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul toimub kokkusaamine ajal, kui Venemaa sanktsioonid Euroliidu riikidele ja liidu liikmesriikide sanktsioonid Venemaale mõjutavad kaubavahetust kõikide riikide vahel. “Positiivne algatus, mida Soome esindajad on näidanud, saates tuletõrjeauto kõigepealt Jõgevamaale ja siit edasi Moldovasse, on igati teretulnud. See samm näitab, et rasketel aegadel osatakse üksteist aidata,” tõdes Tomberg.
Tema sõnul on E-Piim kindlasti üks selliseid ettevõtteid, kelle majandusseis saab Venemaa sanktsioonide tõttu kahjustatud, ka neil tuleb otsida uusi võimalusi üle Euroopa ja leida uusi turge väljaspool Euroopat. Väga kiiresti riknevaid toiduaineid pole võimalik viia väga kaugele, kuid ettevõtlusorganisatsioonidel on võimalik üksteist aidata.
EAS saab aidata partneritel leida uusi turge väljaspool Eestit, taotleda uusi litsentse. Ettevõtet otse toetada ei saa, see on konkurentsireeglite rikkumine.
Olulised inimestevahelised kontaktid
EAS näeb Tombergi kinnitusel kohalikku elu läbi kohalike ettevõtete, uuel Euroliidu rahastusperioodil aastatel 2014 – 2020 tuleb tuua vahendid ettevõttesse.
Järgmisel rahastusperioodil jagab EAS Euroliidu raha koos siseministeeriumist tulevaga kokku 566 miljonit eurot, seda peab oskuslikult kasutama Eesti majanduse hüvanguks. “Niisuguste ettevõtmiste läbi nagu Vudila mängumaa ja Jääaja keskus või Elistvere loomapark tekivad kohad, kuhu tulevad turistid. See pakub siinsele piirkonnale palju võimalusi. Ma ei vähenda nende ettevõtete tähtsust, kes on siinkandis raskustele vaatamata majandust ja ettevõtlust edendanud. Te olete selle maa sool, kes loovad töökohti, tagavad arengu,” rääkis EASi juhatuse esimees.
Tombergi kinnitusel on oluline, et ettevõtlus areneks mitte ainult Tallinnas, Tartus ja Pärnus, vaid ka Jõgeva-, Võru- ja Hiiumaal. “Ainult nii tagame majanduse mitmekesisuse. Siin võivad kasvada ja õitseda ka alustavad ettevõtted. Uuel perioodil 2014 – 2020 näen, et EAS keskendub rohkem kasvuettevõtete toetamisele ehk nendele, kes on tegutsenud vähemalt kaks aastat ning näevad oma edu ja võimalusi ekspordis ning oma toodete uuendamises. Seeläbi on võimalik kasvatada ka piirkondade rikkust ja heaolu. Loodan ka koostööle kohalike omavalitsustega,” lisas Tomberg.
Kõige tähtsam on, et inimesed saavad omavahel suhelda ning leida uusi ärikontakte ja sidemeid, toonitas seminari idee üks autoreid ning kokkusaamise korraldajaid maavanem Viktor Svjatõšev. Kaarina linnapea Harri Virta peab kontaktseminari põnevaks kokkusaamise kohaks. Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu rõõmustas võimaluse üle tutvustada Jõgevamaa sõpruspiirkondadele kooli. “Kontaktid tekivad ikka inimeste vahel, sellepärast on oluline, et saame siin suhelda,” lisas ta.
Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm pidas oluliseks just ettevõtjate omavahelisi kohtumisi. Ikka selleks, et suurendada eksporti. Läbi ekspordi saab toetada üksteise arengut.
i
HELVE LAASIK
