Mustvees peeti 4.-6. augustini noortelaagrit “Parem ennetus kui õnnetus 2014”, mis keskendus peamiselt veeohutusele. Kahepäevases laagris pandi veeohutuse kõrval rõhku ka lõimumisele. 30 osalejat olid tulnud nii eesti- kui venekeelsetest koolidest ja pidid omavahel suhtlemisega hakkama saama.
Laagrid aitavad sõpru leida
Laagrilised olid vanuses 13 aastat ja enam. Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Kersti Kivirüüt märkis, et tema töövaldkond on lõimumine ja venekeelse õppega koolid. Neid koole külastades on ta täheldanud, et omaette hoidvas venekeelses keskkonnas ei õpi vene emakeelega noored eesti keelt, neil puuduvad eesti sõbrad.
“Loomulikult on koolid väga tublid, nad on korraldanud igasuguseid üritusi ja laagreid ja nii mul käiski mõte peast läbi, et kui Kaitseliidu noortel on niikuinii laagrid, siis miks mitte kutsuda ka vene noori laagrisse,” rääkis Kivirüüt.
Pilootprojekti mõte on töötada välja mudel, mida soovitada teistele malevatele. Koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning Kaitseliiduga loodetakse saada Kaitseliidu noorte töö ja vene õppekeelega koolid kokku. Kivirüüt sõnas, et Kaitseliit ei ole venekeelse elanikkonna seas väga populaarne ning kahjuks on kinnistunud ka teatud eelarvamused. Kui on proovitudki rühmi luua, siis ei ole need erilist vedu võtnud. Muidugi ei saa öelda, et venekeelsetes koolides üldse Noorte Kotkaste ja Kodutütarde rühmi ei ole.
</font>
Teooria asemel praktika
Ürituse mõte on tuua lapsed klassiruumidest välja ning õpetada neile veeohutust praktiliselt, vee ääres. Mustvee Vabatahtlik Järvepääste õpetab noortele, kuidas vees ellu jääda. “Selle aasta õnnetuste valguses on see vaid teretulnud. Homme õpetame neile seda, kuidas päästma minna, või siis pigem seda, kuidas mitte minna,” rääkis Mustvee Vabatahtliku Järvepääste juht Kaupo Kaasik.
Järvel viidi läbi paadiõpet, kus sai proovida ka kiirkaatriga sõita. Kaupo Kaasiku sõnul on vähesed varem paadiga sõitnud. Mustvee Vabatahtlik Järvepääste loodab seeläbi tekitada lastes huvi vetelpääste vastu ning tulevikus endale kindlasti ka uusi ühingu liikmeid leida.
Puude alla oli üles seatud sõlmemaailm, kus õpiti tegema viit põhisõlme. “Kõige lihtsam sõlm, mida kõik enam-vähem oskavad, on kingapaela sõlm. Selle jänesekõrvade sõlmega seoses on teada üks huvitav fakt: 90 protsenti inimestest, keda mina tean, teevad seda valepidi. Minul tuleb kingapaela sõlm lahti, sest olen õppinud selle tagurpidi selgeks,” rääkis Kaasik. Kui sõlma õigesti teha, siis seisavad kingapaelad hästi kinni.
Mängutuba, kus kõik pisut mängulisemalt toimus, juhtis Mati Tikk. Põhirõhk oli indiaani mängudel. “Soovisime õpitut balansseerida, et ei oleks töö ja veel raskem töö, temaga lapsed mängivad,” rääkis Kaasik. Samuti mängiti õhtul rollimänge ja tutvuti isetegevuskavadega.
Tänavu suvel on teoks saanud kaks pilootprojekti: suvelaager, kus Sillamäelt ja Kolkjalt olid noored siin pikemat aega, ning nüüd ohutuslaager, kus enamik noori on Kolkjalt, mõned lapsed Sillamäelt ning üks noormees Tallinnast.
“Vaatame, kuidas noored sõbrunevad, ja ma jälgin ka, mida sellest õppida ja millele tähelepanu pöörata. Oleksin tahtnud veel tihedamat kontakti näha, keelebarjäär on ikkagi päris suur. Me segasime rühmad ja noored on nüüd mõnda aega koos olnud, algul hoidsid nad ikkagi eraldi,” rääkis Kersti Kivirüüt. Pikemas perspektiivis tahetakse luua Kolkjasse rühm, et seal saaks järjepidevalt noortetööd teha,” lisas ta.
i
MARIE METSUR
