Kuu esimestel päevadel jätkusid veel juunikuu sajud. Põllud olid märjad, ei kandnud masinaid, põllutööd olid takistatud. Kartulivagude vahel läikis vihmade järel vesi, muld oli pealt tihenenud. Sooja enam nõudvad taimed kiratsesid, aedoa lehed kolletusid. Samuti võis näha kollaseks muutunud maisipõlde. Kurgid ja kõrvitsad kasvasid avamaal visalt.
5. juulist vihmad lakkasid ja ilm muutus kuumaks. Kõrge temperatuur jäi valdavaks peaaegu kogu ülejäänud kuuks.
Veel palavam on olnud 2010. ja 2011. aastal
Ainult kuu esimese ja teise dekaadi vahetusel oli ilm mõneks päevaks normist jahedam — öine temperatuur langes alla 10 kraadi ja päevalgi oli sooja 20 kraadi piirimail. Kogu juulikuu jooksul tõusis maksimaalne õhutemperatuur üle 25 kraadi 17 päeval, mis ületab vaatlusaastate (1922-2013) keskmist kümne päeva võrra.
Veelgi enam on olnud 25-kraadise kuumusega päevi seitsmel korral, viimati 2010. ja 2011. aastal. 30 kraadini või üle selle tõusis õhutemperatuur tänavu juulis Jõgeval neljal päeval, 26.-28. ja 31. juulil. Käesoleva aasta juuli kuumarekordiks mõõdeti Jõgeval 28. juulil 30,5 °C. Mulla pinnal tõusis temperatuur päikese käes kuumematel päevadel korduvalt üle 55 kraadi.
Viljad valmisid kiiresti
Selliste kõrgete temperatuuridega oli raske nii inimestel, loomadel kui ka taimedel. Muld muutus kuivaks ja vaatamata eelmise kuu rohketele sadudele, hakkas juba teise dekaadi alguses pindmises kihis vett nappima.
Sügavamal mullas õnneks esialgu niiskust jätkus ja juba suureks kasvanud taimed said selle oma juurestikuga kätte. Aeg-ajalt tuli kohati ka vihma, kuid kolmanda kümmepäevaku väga kuumade päevade aegu kippus kuumus ja kuivus liiga tegema nii teraviljadele kui ka kartulile. Viljad valmisid väga kiiresti ja osadel põldudel hakkasid kartulid närbuma. Kuu viimaste päevade äiksevihmad olid kõikjal väga oodatud.
Vihma tuli veidi kuu lõpus
Kohati esines viimasel dekaadil äikesevihma juba 24. juulil, suuremas osas maakonnas tuli vihma alles 28.-31. juulil. Sajuhulgad olid piirkonniti väga erinevad. Jõgeva ümbruses sadas 29.-30. juulil 25-29 mm, mis kastis põllud ja aiad korralikult ära. Mitmel pool sadas väga tugevat vihma ka 31. juulil. Äikesevihmadega kaasnes tormituul, mis murdis oksi ja lamandas vilja. Kõikjale maakonnas kuu viimaste päevade sajud kahjuks ei jõudnud ja põud jätkus.
Kogu kuu keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeval 19,3 kraadi. Veelgi kõrgem on juulikuu keskmine õhutemperatuur olnud 1922. aastast alates ainult kolmel korral — 2001., 2010. ja 2011. aastal ja sama soe oli juuli 1972. aastal.
Efektiivset (üle 5 °C) temperatuuri kogunes kuu lõpu seisuga Jõgeval 1011 kraadi, mis vastab võrreldes 1981.-2010. a keskmisega nädalasele edumaale. Sademeid kogunes kuu jooksul maakonnas esialgsetel andmetel 26 millimeetrist (s.o 33 protsenti normist) Puurmanis kuni 82 millimeetrini (s.o normilähedaselt) Pajusis.
Augustis südasuvine soojus
Milline on olnud ilm augustis Jõgeva 1922.-2013. aastate andmetel? Tavaliselt jätkub augusti alguses veel südasuvine soojus, kuid kuu lõpuks ilm jaheneb ning öökülmad maapinna lähedal ning hall rohul ei ole haruldased.
Minimaalseks õhutemperatuuriks on mõõdetud lõikuskuul õhus 0,0 kraadi (1980. aastal) ja maksimaalseks 34,6 kraadi (1992. aastal).
August on olnud keskmisena aasta kõige sajusemaks kuuks 89 millimeetriga. Kuu sademete summa on kõikunud 0,5 millimeetrist 2002. aastal kuni 197 millimeetrini 1948. aastal. Augustis on mõõdetud suurimateks ööpäevasteks sajuhulkadeks Jõgeval 99,7 mm 1994. aasta 2. augustil ja 92,3 mm 1991. aasta 11. augustil.
i
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
